March 8, 2020

Reis enne koroonat - Bratislava

 Juhtus nii, et käisin Terevisioonis rääkimas KonMari korrastusmeetodist. Saates oli mu nime alla kirjutatud "Fotograaf ja blogija". Ma arvasin alati, et sinna alla kirjutatakse selline tiitel, millega seoses saates oled, minu puhul oleks võinud sobida näiteks "Konmari katsetaja" või "Asjade sorteerija" või "Tänamatu kingisaaja", kuid võeti hoopis miskit muud. Et mitte riiklikus televisoonis petturina esineda, tuleb natuke kirjutada ja blogija nimi välja teenida.
Keset Bratislava kesklinna asuv suur mahajäetud hotell, minu jaoks tõeline müsteerium

Veebruaris oli mul minipuhkus sõbranna juures Bratislavas. Plaane oli vaid üks, vaadata Viinis Cyrano de Bergeraci lavastuse otseülekannet Londonist. Olen väga kehv teatrikülastja ja valin iga kell kino kui teatri aga see oli tõesti elamus omaette. Suuresti oli see siiski tänu James McAvoy'le, kes on mulle tuttav kinolinalt, uskumatult andekas näitleja. Me küll natuke kahtlesime usutavuses, kuidas siis on koledat ja suure ninaga meest pandud mängima vaid silmailu pakkuv James (kes ahastuses lausub "Ükski naine pole mind kunagi vaadanud", see koht torkas eriti silma, sest no kuule..), kuid nende selgitus sellele oli, et kuna selle teose põhisõnum on sõnade jõul, puuduvad kostüümid ja laval peale toolide ja paari peegli midagi muud läbi ei käigi, siis ei pea ka näitlejad olema tegelaste moodi, keda nad mängivad. Igatahes meeldejääv etendus ja võimas etteaste!
Teine kultuuriline elamus tuli ühest Bratislava kunstigaleriist, kus asub Matej Kreni raamatutest ja peeglitest tehtud koridor. Seal samas nägime temast tehtud lühikest dokumentaalfilmi, tal on ka teisi samas stiilis teoseid. Raamat on tema põhiline töövahend ja sain aru, et ta teeb koostööd raamatukogudega ja saab neilt sellist kraami, mis muidu enam kasutust ei leia. Kunstnik jättis mulle väga sümpaatse mulje ja seal tuli mulle meelde, et mulle ju meeldib käia muuseumites ja galeriides, miks ma seda siis nii vähe teen?


Üks teine Matej Kreni installatsioon samas galeriis. Esmapilgul võiks arvata, et ruumi taga uskeavas on jälle peegel ja tegemist on silmapettega, kuid ei, tuba toa järel on täis vanu moonutatud raamatuid, edasi vaatama ei pääse.
Bratislava kassikohvik
Ülejäänud reis möödus kodustes rütmides, nunnutasime lisaks kassikohviku kassitele ka Sasha vanemate juures koeri ja kassi, vaatasime telekat, sõime ema tehtud hõrgutisi, kohvitasime linna peal ja käisime kaltsukates. Viimasel päeval paistis väga kevadine päike ja õnneks on see nüüdseks ka Tallinna jõudnud, ma kohe tunnen, et see annab rohkem energiat midagi päriselt teha, näiteks kirjutada. Minu arust ei ole see mingi juhus, et talvekuudel pole üldse mõtet siit leheküljelt uusi postitusi otsida, mulle omale tundub, et viimastel aastatel aktiveerun ma pigem ikka kevadel.
Muidu kulgeb elu enamjaolt vanaviisi, käime tööl, trennis, teeme süüa, loeme, vaatame telekat. Midagi põnevamat võib juhtuda nädalavahetustel, veebruar oli näiteks selline sotsiaalsem kuu, märts tundub tulevat rahulikum. Ootan juba rattaga sõitmist ja pikki valgeid päevi, õhtusööke rõdul. Varsti saab mul läbi Elena Ferrante neljas, viimane raamat Napoli sarjast. Esimest raamatut "Minu geniaalne sõbranna" olen kindlasti blogis maininud, suurepäraselt kirjutatud ja ka järgmised 3 ei jää kuidagi alla. Niisiis olen varsti uue lugemise otsinguil, aga see saab olema raske, sest hetkel on latt nii kõrgel, ammu pole ma sellise huviga lugenud.
Koroonast veel nii palju, et loomulikult olid meil märtsiks lennupiletid Bolognasse ostetud. Puhkus ei jää pidamata, see tuleb lihtsalt Eestis. Kui esialgu olime äraootaval seisukohal, siis praeguseks on selge, et Itaaliasse reisimist peetakse hullumeelseks ja eks ta ole tõsi, et võimalus sinna lõksu jääda on kahjuks suur. Niisiis saame peagi nautida hoopis Tartut ja Viljandit!

No comments: