August 27, 2019

Kodurestoran kahele vol 5

Vaatan, et novembris mul jäigi kirjutamata, mis Nicola mulle sünnipäevaks valmistas.. Kurb, sest see kolmekäigulise üllatusõhtusöögi valmistamine on üks mu lemmiktraditsioone meie peres. Aga - kirjutamata jätmine ei tähenda, et seda ei toimunud, nii et saan vähemalt rõõmu tunda, et pildid ja mälestused on alles. Tõsi küll, mälestused tuhmuvad, niisiis on mõistlikum need elamused ka kirjasõnas jäädvustada. Ajaloo huvides panen sügisese menüü ikkagi kirja: eelroaks olid rooskapsad krõbekartulitega, pearoaks isetehtud tagliatelle pasta kooreses seenekastmes ja magustoiduks šokolaadi semifreddo (itaalia külmutatud magustoit).

Tänase postituse teema on aga hoopis eelmisel nädalal toimunud õhtusöök Nicolale. Kui varem olen hakanud retsepte otsima peaaegu pool aastat varem, siis sellel korral läks nii, et päev varem ei teadnud ma ikka veel eelrooga. Nii juhtub, kui tööl pole enam sellist hetke, et ajaviiteks kokandusblogisid sirvida.. Sellel aastal tulid retseptid minuni juhuslikult, siit ja sealt jäi midagi huvitavat silma. Väljaarvatud siis see eelroog, mida kiiruga leida proovisin ja mis seetõttu tuligi õhtu kõige igavam. Mitte küll ebaõnnestunud, sest värske salat on suvel alati omal kohal.


Valituks osutus tabbouleh salat punaste sõstardega. Need unustasin loomulikult serveerides ära.. Kõrvale ostsin Balti jaama turult itaallaste letist seda õiget prosciutto sinki. Ma ei oska öelda kui väga see just selle salatiga kokku käib aga kõlbas kah. Värske piparmündi ja peterselliga ürdisalat sobib aga muidu väga kenasti grilli kõrvale või lihtsalt toredaks lõunaks omaettegi.


Pearoog oli sellel korral see, mille õnnestumine tundus ambitsioonika plaanina. Meil käis mõnda aega Kodu&Aed ajakiri, kust jäi silma lõhekulebjaaka pirukas. See Ukraina (või vene?) päritolu suur küpsetis koosneb rikkalikust kihiti asetatud täidisest pärmitaignas ja selle peal on tavaliselt taignast vormitud kaunistused. Kuna ma pärmi kasutan aastas korra vastlakukleid tehes, siis ma ei tunne end sellega küpsetades just kõige kodusemalt. Ometi teadsin, et just kulebjaaka on miski, mida Nicola ei oskaks unes ka näha ja mille õnnestumine oleks midagi ekstra uhket. Siit tuleb retsept:

8 dl jahu
2,5 dl leiget vett
15 g värsket pärmi
1,5 tl soola
150 g toasooja võid
2 dl pudruriisi
400 g lõhet
4 kõvaks keedetud muna
50 g sulatatud võid
1 dl tilli

Keeda riis soolaga maitsestatud veel, kurna ja lase jahtuda. Keedetud munad haki peeneks ning sega riisiga. Sulata või, sega hakitud tilliga ning sega riisiga. Taigna jaoks lahusta pärm käesoojas vees, lisa jahu, sool ja pehme või ning sõtku siledaks. Kui tainas hakkab kausi küljest lahti lööma, kata kauss rätiga ning pane vähemalt pooleks tunniks sooja kohta kerkima. Rulli tainas ahjuplaadi suuruseks ja pane küpsetuspaberi peal ahjuplaadile. Tõsta pikliku kuhjana peale riis ja selle peale lõheviilud. Kata teise taignapoolega, näpi ääred kinni ja lase veel 15 min kerkida. Kaunista taignakujunditega ja määri pirukas munaga. Küpseta 220 kraadi juures pool tundi.


Välja kukkus pirukas üle ootuste hästi. Suutsin isegi endale muljet avaldada - poleks uskunudki, et sellise asjaga hakkama saan. Pirukat lahti lõigates olin valmis igasugusteks üllatusteks, et kala on kuidagi pudedaks küpsenud, et ei ole ilusad kihid näha, et kala ja taigna vahel on tükk maad tühja õhku jne. Tegelikult oli kõik väga hästi. Ainus, mida võibolla saaksin ette heita, oli riisi kuivus, seda võiks kuidagi mahlasemaks saada. Nicola oli samuti väga rahul ja kiitis kõvasti.


Magustoiduretsepti idee leidsin ühest blogist, kuid konkreetse retsepti sain SIIT. Lähtusin sellest, et Nicolale meeldivad tarretatud tordid ja mango, niisiis oli see üpris kindla peale minek. Nii oligi, see kuulutati üheks minu parimaks koogiks. Teha oli seda väga kerge, niisiis läheb kordamisele!  Ilus oli kah. Beseedega kaunistamine on tore nipp, kerge moodus värvidega kontrasti luua.


Ja kuna blogida oli nii tore, siis võibolla kirjutan varsti jälle :)

No comments: