April 1, 2019

Aprillinali

 Nali - ma polegi blogimist täitsa ära unustanud. Ikka mõtlesin vahel selle peale ja siis jälle ei mõelnud, tegelikult kokkuvõttes saabki mittekirjutamise kokku võtta nii, et uus töökoht pani mingid tšakrad kinni. Esialgu vabaajatšakra ja siis lihtsalt kirjutamistšakra. Aga see auk jääbki tulevikus tähistama seda, mis parasjagu elus toimus!

Aga nagu ikka kevade saabudes hakkan vaikselt kookonist välja tulema, sellel korral oli seal olek lihtsalt kõvasti pikem. Katseaeg oli ikka keeruline ja mõttetöö väsitav. Niisiis käisingi vaid trajektooril kodu-töö-trenn ja nädalavahetusel proovisin sellest taastuda, et uut nädalat samamoodi alustada. Vahepeal oli tunne, et kogu vaba aeg (mis jääb peale trenni) me kas peseme pesu, koristame või teeme süüa, aga me oleme ju ainult kahekesi ja seda kõike ei tohiks nii palju olla..?!

Aga siin oligi see vahe, et nüüd kokkame kodus nii õhtusöökideks kui lõunasöökideks, sest enam mul pole sellist kodust ja taskukohast sööklat iga päev võtta, nagu varem. Kuna nüüd töötan kesklinnas, siis tihti ma ei hakka üldse enne trenni koju minema, mis samamoodi on tegelikult väsitav ja jääb ära see, et jõuan enne kodus midagi tarvilikku ära teha. Niimodi need vähesed kodused vabad hetked läksid näiliselt justkui ainult kodutööde peale. Eriti pinda hakkas mulle käime meie pühapäevane koristamine, mida praktiseerisime erakordse ebapraktilisusena terve hommikupooliku kuni lõunani välja. Pool pühapäeva lihtsalt läinud. Jällegi - väike kodu, peaks ju käima kiirelt, ja käikski, kui poleks diivanil logelemist peale igat tolmupühkimisele sarnanenvat liigutust.. Kõlab nagu see võiks mõjuda puhkusena aga tegelikult ma ei naudi seda koristamise vahepeal logelemist, see pole puhkus aga lihtsalt laiskus noh.

Lahendus saabus eelmisel nädalal kui pakkusin, et koristaks siis hoopis neljapäeva hommikul enne tööd, kiirelt ja tõhusalt! Ma ei ole üldse selline inimene, kes kuidagi jooksu peale oskaks või tahaks koristada. No et üks päev teen vannitoa, siis näen, et tolmurull maas, siis tõmban tolmu. Ei oska. Meile sobib, et on kindel aeg, kindel tööjaotus ja on tehtud. Niisiis, neljapäeva hommik. Panin äratuse pool tundi varasemaks ja olin valmis, et lähen tööle siis kui jõuan (pole probleem, sest siis olen lihtsalt õhtul kauem). Aga juhtus hoopis see, et jõudsin tööle samal ajal nagu ikka. Ja järsku oligi kogu nädalavahetus vaba, päriselt puhkamiseks. Sellised kodused võidud on tulnud aeglaselt, sest uue töökoha eripäradega harjumine ei ole tulnud üleöö. Aga tundub, et see saab olema minu puhul võti, nädala sees kohustused, nädalavahetusel päriselt puhkus.
Ma olen hakanud jälle filme vaatama. Sarju ei vaata, see võtab muidu filmiaja ära. Ajaloo huvides võin kolmes kategoorias üles märkida, mida seni sellel aastal vaadanud olen. Meeldisid: The Big Lebowski, The Lives of Others, Silvio, Tõde ja Õigus, Darjeeling Unlimited. Neutraalsed tunded: Birdbox, A Simple Favor, Seltsimees Laps, Wind River, Climax. Ja üks halb: Look Away. Väga väga ootan, et tuleks sellel aastal välja The Goldfinchi film, mille raamatut fännasin. Oscarifilmidest olen ka ainult Bohemian Rhapsodyt näinud, niisiis tahaksin tegelikult nendega ka järjele jõuda.

Muid asju, mida nelja kuu jooksul olen korda saatnud: käisin Helsingis, külastasime uut Mustamäe Spad, väga paljudel sünnipäevadel olen käinud, nii mängutoas kui bowlingus kui kodustel chillidel, tegin vastlakukleid ja makroone (kui järgmine kord teen, siis pildistan ja kirjutan, sest see on päris lahe) ja tavalisest rohkem olen sattunud välja sööma.

Aprillis tuleb mulle Sasha külla ja arvan, et siis võtame midagi blogikõlbulikku ette. Ma ei ole pildistanud väga väga kaua.. Moblaga mulle ei meeldi ikkagi pildistada, nii et ei saa öelda, et asi oleks kaameras. Polegi lihtsalt seda tunnet olnud, et midagi väga jäädvustada tahaks. Kui selles igapäevarutiinis kiiruga sees olla, siis ei saa aru kah, et paari foto tegemine kuidagi vajalik võiks olla. Aga kevad vast parandab seda kah.

Ehk siis - pikk aeg on möödas aga uudiseid mul pole. Ei saanud teha mitte ühegi üllatusega comebacki, tavaline elu juhtus. Aga kui niimodi tagasi mõelda ja lahti kirjutada, siis see polegi väga halb variant.

No comments: