October 1, 2018

September 2018

Garderoob kaltsukast või üldse mitte - jah
Üks peatükk itaalia keelt nädalas - ei
Üks orienteerumine kuus - ei
Lugemine - pigem ei

Milline kuu oli september.. Võib öelda, et kahemilline! Kahjuks kannatasid selle käigus nii orienteerumine, tantsutrenn kui ka loomulikult itaalia keele õpingud. Praktikat sain küll möödunud nädalavahetusel, sest Nicola pere oli Eestis! Sellest aga rohkem järgmises postituses. Kahjuks olin suurema osa ajast rühmal silma peal hoidmisega nii sabinas, et pilte jõudsin vähe teha.

Alustan pildiga haakuvast teemast - garderoob kaltsukast. See pikk väga pidulik seelik oli mul põhikooli lõpetamisel seljas. Mingil põhjusel oli see sündmus nii oluline, et sai lausa õmbleja juures käidud, seelikuga koos oli komplektis üks must tugevast kangast pluus. Kui seelik mahub mulle veel kenasti selga, siis pluusi hea õnne korral venitab sobivaks aga mugav sellega kindlasti pole. Ja kuna kogu riietus sai nii pidulik, siis ongi komplekt mul seljas olnud vaid ühe korra - harva on põhjust heledat maani ja kergelt läikivat satääni kanda.. Aga, õige aeg tuli nüüd, Olustvere mõisas peeti minu onu 50. juubelit. Teadsin kohe, et selle seeliku ma selga panen, vaja ainult sobilik pluus kuskilt saada. Aga kust? No ikka kaltsukast! Läksin üpris kindla visiooniga ja sellel korral keskendusingi ainult seelikuga sobivatele variantidele, ei kulutanud muule energiat. Kahjuks oli väljas pildistamise ajal ikkagi niivõrd külm, et jäädvustatud sai kogu ilu nahktagiga, kuid lõpuks leidsin selle, mis vaja. Samamoodi mustast ja tugevast kangast kehasse pluusi, kaeluse ääres ilukivikesed. Pean ütlema, et tänu pilkupüüdvale seelikule tundsin end õhtu kõige kenama daamina, ja seda pole vist küll enne juhtunud.

Kaltsukas sai käidud veelgi, nimelt 1-euro nädalavahetusel! Üldiselt tasub sinna ikka minna, vahel võib minna õnneks ja on just sulle õige asi sind ootamas. Sellel korral läksin jälle kindla eesmärgiga, leida kontorisse sügiseks-talveks viisakaid pluuse. Leidsin 3 tükki ja see on minu puhul väga märkimisväärne tulemus, sest just pluusid on need, mis mulle tihti erinevatel põhjusel ei sobi. Küll on materjal liiga kunst naha vastas, või paistab liialt läbi, või on kaelus liiga sügav, või hoiab lõige kuidagi imelikult jne jne.

Muid asju juhtus ikkagi ka, näiteks algas taas tantsutrenn. Kui muidu on meie rühma põhiliseks mureks liikmete vähesus, siis selle hooaja alguses oli meid lausa nii palju, et peale igat trenni lahkusin saalist suisa tilkudes. Õhku on ruumis nimelt seda vähem, mida rohkem meid on. Arutasime, et ei saagi aru, kas suvi on nõrgaks teinud ja pingutus ajab ülemääraselt higistama või on ikkagi päriselt umbne. Suure tõenäosusega on tegemist viimase variandiga. Patt oleks aga viriseda, sest uued tüdrukud õpivad kiiresti ja nii võib meie grupist isegi asja saada!

Lisaks tähistasime ühe sõbranna sünnipäeva, kohtusin Marisega, kes lõpuks oma ülipõnevatest seiklustest ka blogis jutustas, käisin Tallinna Maratonil vabatahtlikuks, lugesin natukene Ilon Wiklandi elulooraamatut, korraldasin tööl kontorikohvikut ja kogusime heategevuseks raha, käisime Haapsalus ja tegin proovipavlova tordi, mis ei kukkunud kõige paremini välja.

1 comment:

Maris said...

Ma saan aru küll, miks sa end kõige kaunima daamina tundsid - täiesti õigustatult!
Ootan juba huviga Nicola vanemate külaskäigu postitust (ja seda, kuidas kõik lahenes nende kahe lisaliikmega :D)