September 27, 2018

Laske koju vol 12 - magamistuba enne ja pärast

Siit tuleb täitsa valmis magamistuba. Näitamisega pidi venitama nii kaua, sest kardinad saime alles eelmisel nädalal lakke. Seinagi värvisime alles augustis. Valge ja tumesinise mõte tuli kuidagi iseenesest, voodikattega sai lõplik värv otsustatud.

Kõige esimesena sai valitud voodi. Planguvoodi ja öökapid ostsime Gigant Mööblist, see on Eesti toodang selliselt firmalt nagu Vilbel. Otsisime tugeva puitraamiga mööblit, tavalistes mööblipoodides võidutsevad praegu kontinentaalvoodid (kõrged ja näevad välja nagu mitme madratsiga, tekstiilist peatsiga). Nii jõudsimegi kuidagi hoopis Giganti. Mina ise poleks seda voodit valinud, sest poes oli näidis tumepruun ja see tundus kuidagi liiga robustne. Nicola oli aga täiesti kindel, et just seda meil vaja on ja kindlasti on see valgena ka väiksesse tuppa sobiv. Usaldasin, tellisime, veendusin. Öökappidel olid teistsugused nupud, need vahetasime ise välja. Öökapilambid tegi Nicola, see on täielik taaskasutusprojekt. Nimelt on need kuplid eelmistest omanikest siia jäänud, kasutuses olid need WC- ja vannitoalampidena. Alus sai meisterdatud alles jäänud rõdu põrandaplaatidest.
Kõige põnevam osa on kindlasti sein. See sein... Youtube'is näevad kõik õpetused väga lihtsad välja. Lihtsalt värvid ja hajutad ja valmis! Esimene häda hakkas pihta juba värvipotti avades. Võtsime kaks värvi, kõige tumedama ja kõige heledama, teised segasime ise kokku. Tegin poti lahti, vaatasin - see tume värv oli lihtsalt eriti kahtlaselt potisinine, kuigi enda arust valisin välja malbe hallikasinise. Algas selle päeva mantra korrutamine: kui lõpptulemus on jube, paneme tapeedi peale. Siis ei saa mitte keegi teada, millega me vahepeal hakkama saime! Nendel piltidel muide on nüüd seda värvi ka hästi näha, mis tooni kõik meie korteri seinad on. Pidi tulema neutraalne valge, mitte kriitvalge aga pisikese tooniga, et silmal hea soe vaadata. No võrrelge laega. Kuidas mul õnnestus kollakas-roheline värv välja valida?! Igatahes alustasime alt ja virutasin rulliga esimese kihi seda tumedat seina. Nägin oma silmaga, kuidas muidu rahulik Nicola silmnähtavalt endast välja hakkas minema, vead minu värvimistehnikas riivasid silma. Kordasin mantrat. Värvisime edasi. Hajutasime švammidega ja kuiva värvirulliga. Aega läks umbes 5 tundi ja teipe eemaldades avastasime, et nurkadega oleme eriti kehvalt hakkama saanud. Ristisime seina diplomaatiliselt "käsitööks". Võibolla kunagi parandame nurgad ära.
Üldiselt leian nüüd, et täitsa kena on teine ja sinna seina oligi midagi tumedat vaja, et voodipeasts seinaga ühte ei sulaks. Kardinad annavad kah tunde, et nüüd on tuba valmis ja kõik siin on taotuslik, mitte 5-aastase tehtud. Kummut on pärit eelmisest kodust, voodikate on Alandekost, padi on Norna disain, seina peal on Veneetsia kaart. Sellel olevad rasvaplekid on märgilise tähendusega, sest just see sama kaart oli meil kaasas, kui koos Veneetsiat külastasime.
Aknalaual on üks vana pilt, raami meisterdas kunagi Nicola ja saatis selle postiga mulle, kui me veel kahe riigit vahet pendeldasime. Elevandikuju tõid Taist sõbrad. Kardinad lasin meie toa mõõtude järgi õmmelda Kangas ja Nööbis.
Pilt pärit sellest päevast, kui korteri võtmed kätte saime. Siis oli magamistoa seinas selline tapeet.

2 comments:

punapea said...

Oo kui vahva ! See hajutatud sein näeb kyll imeline välja - eks ise tehtud ja ise tead neid vussiminekuid kõige paremini, aga mu meelest suht vinge !

Ühesõnaga ainult kiidusõnad - ja Nicola tehtud lampe tahaks veits lähemalt näha ! :)

Eliise said...

Aitäh kiidusõnade eest :) Panen lampidest varsti paremad pildid üles!