April 2, 2018

Märts 2018

Garderoob kaltsukast või üldse mitte - ei
Üks peatükk itaalia keelt nädalas - ei
Üks orienteerumine kuus - jah
Lugemine - ei

 Sama kiirelt, kui Nicola siin pildil sidrunit riivib, jõudis kätte märtsi lõpp. See kuu oli nii pikk ja tundus, et ei saagi otsa.. Kui see viimane päev nädalavahetusel tuli, siis jäigi ta märkamata.

Aasta alguses üles loetud eesmärgid olid märtsis kindlasti vaeslapse osas. Ei olnud mul tuju lugeda ega korralikult itaalia keelt õppida, lihtsalt oli (perekondlikel põhjustel) raskem aeg ja sinna see motivatsioon kadus. Pigem lasin endal lihtsalt olla. See garderoobitäiendus pärispoest tähendab kahte puuvillast t-särki, sest neid lihtsalt pole mul enam. Vana teema, et leian kaltsukatest (aga ka muidu poodidest) palju ilusaid kleite, seelikuid, pükse, peaaegu aga mitte kunagi korralikke ja sümpaatseid pluuse või särke.

Märtsi alguses vaatasime Eesti Laulu finaali. See tundub ausalt nagu pool aastat tagasi toimunud sündmus, nii ammu oli ju see?! Igatahes ei meeldinud mulle eriti ükski laul, niisiis ei ole mul erilist arvamust võidulaulu kohta. Kellegi ju pidi valima ja ega see valik just üleliia suur olnud. Enda muusikavaramusse lisasin Frankie Animali aga Eurovisioonile nad minu arust ei sobiks.

Veel sai märtsis lausa kahel korral sushit süüa, vaatasime MET Opera "Semiramide" ülekannet CC Plazas, murdsime pead arvutitoa seina üle (korkplaat? šabloon?), orienteerusime Uues Maailmas (ja saime üllatavalt hea 4. koha 43'st osalejast), tegin esimest korda elus pashat, vihtusin kõvasti enne tantsuvõistlust trenni teha ja vaatasin sõbranna uue kodu üle.

1 comment:

punapea said...

Oo jaa, mul oli ka täpselt see "appike, sel kuul oli Eesti Laulu värk?" küsimus. No kuidagi nii pikk, samas nii lühike kuu oli!
Loodan, et perekondlikud tõsimeelsused ehk lahenevad :)