January 10, 2018

Vova sünnipäev

Mul on Tartus mõned sõbrannad, kellega üritame ikka kokku saada üksteise sünnipäevadel ja jõuludel. Vova pole üks nendest, kuid tema sünnipäevale me siiski koos suundusime. Meid juhatati lifti ja ilmutades tõelisi selgeltnägija võimeid, teadsin ma, et sinna me kinni jääme. Aga natukene aimasin seda ma ikkagi faktist, et tegemist oli põgenemistoaga :D
Ma olen varem ainult ühes põgenemistoas käinud, nii et väga põhjalikku võrdlusmomenti ei oska ma tuua, kuid veidi ikka. Esiteks see mängu algus liftis lõi õige meeleolu - no peab ju välja saama, pole väga meeldiv viiekesi kitsas ruumis seista. Natukene ehmatas ka, sest väike valgusmäng käis asja juurde. Ise mõtlesin, et raudselt löön päriselt põnnama, kuid tegelikult ju tead, et see ei ole päris ja vajadusel on abi kutsumise kaugusel.

Aega anti meile 60 minutit ja meil kulus see kõik ära, napilt pääsesime välja! Meid küll algul hoiatati, et pidavat olema keskmisest raskem tuba ja me küsisimegi u 3-4 korda raadiosaatja kaudu vihjet. Vahel olime juba õige asja juures, kuid kuna jõudu kasutada ei tohi, siis me ei saanud aru, et seal ühes kohas pidi natukene kõvemini vajutama, kui me esialgu üritasime. Sellisest kohast aitab vihje hästi välja.

Hirmus see tuba ei olnud, oli rohkem nuputamise ja otsimise peale üles ehitatud ja see sobibki mulle paremini. Lahedaid asju oli kasutatud, see tund aega läks nii ruttu mööda ja koguaeg oli midagi uut. Meid oli üpris palju kah ja võiks arvata, et siis igaüks otsib ja tegeleb erineva asjaga, kuid lõpuks oli ikka nii, et üks teeb midagi eriti huvitavat ja teised vaatavad põnevusega pealt.
Kindlasti aitas meid see, et kõik olid vähemalt korra juba põgenemas käinud ja teadsid enamvähem, mida oodata. Mäletan, et kui ma esimest korda käisin, siis olime neljakesi töökaaslastega ja keegi meist polnud varem käinud. Siis läks ikka jupp aega enne kui saime üldse aru mida me tegema peame. Arvan, et Vova sünnipäev sujub siis paremini, kui on mingisugune kogemus juba olemas vähemalt ühel inimesel grupist. Minna võib muidu kasvõi kahekesi, kuid hiljem mõtlesime, et ühes kohas oli selgelt eelis just suuremal osalejate arvul. Mitu pead on ikka mitu pead (ja mälu).

Ja pärast läksime Kremplisse sööma. Saidki jõulud tüdrukutega lõpuks peetud. :)

Postitus valmis koostöös Escaper'iga

No comments: