November 15, 2017

Laske koju vol 7 - kodust koju

 Mööbel, mis meiega kaasa tuli
Kõik eelmise nädala õhtud veetsin pakkides, sorteerides, Nicola monteeris mööblit lahti. Kõige pingelisem hetk jõudis kätte neljapäeval, päev enne kolimist. Peale tööd läksime uude koju (?!) küürima. Neli tundi pesime kappe, uksi, kööki, põrandaid pidi lausa kolm korda pesema ja need pole ikka veel täiesti puhtad. Vannitoa ja vetsuni ei jõudnudki! Õhtu lõpetasime porimati lõikumisega rõdul, sest tahtsime selle täpselt ukseauku saada.

Kehad väsinud, sellega meie õhtu veel ei lõppenud. Peale hilist õhtusööki jätkus vanas kodus (?!) pakkimine ja mööbli lahti kruvimine. Magama saime elutoas kastihunniku keskel kesköö paiku, mis on minu jaoks peaaegu, et ekstreemselt hilja.
Hommikul tulid kolijad, pakkisid meie mööbli sisse ja viisid uude koju. Päris kõike me nendega ei saatnud, mõned õrnad asjad tassisime veel ise nädalavahetusel järele. Poisid olid kiired, abivalmid ja hoolsad, hea meelega soovitan teistelegi, kellel vaja - Kolimisrõõm teab, mis teeb.
Kohe reedel mul ei olnud veel väga kurb, imelik oli küll vaadata oma vana tuba täiesti tühjana. Elasin seal ju peaaegu, et 20 aastat. See on põhimõtteliselt kogu mu teadlik elu. Isegi Nicolal oli natukene kurb, kui ta köögikapi lahti tegi ja seal tuttavaid nõusid enam polnud. Õnneks jääb "lapsepõlvekodu" alles, lihtsalt minu tuba sellisel kujul enam ei ole. Nagu ei ole mul enam ka lühikesi jalutuskäike tööle ja Nõmme turule, märja koera lõhna liftis ja alumise korruse naabrite mobiilivibratsiooni hommikuti. Usun, et need asenduvad samaväärsete muljetega juba uues kodus, sest Mustamägi on ikkagi Mustamägi :)

Hoopis elevus oli sees, et saaks juba uues kohas hakata asju lahti pakkima ja sisse seadma end! Reedel aga magasime veel vanas kohas. Niisiis läksin peale tööd veel küürima ja veidi lahti pakkima aga õhtust sõin ja diivanil teleka ees vedelesin ikka veel vanas kohas.
Laupäeval jätkus kolimine, viimaste vajalike juppide ostmine (dušikardina toru jms) ja õhtul mööbli monteerimine ja asjade lahti pakkimine. Esimest korda magasime uues kohas.. Väga kummaline kogemus - minna ühte korterisse ja ühtäkki seda enda koduks pidada. Uni oli rahutu, kuigi midagi otseselt ei seganud, lihtsalt vist ülitundliku inimesega tegemist. Ka pühapäev möödas tegevuste mõttes samamoodi - monteerimine ja lahti pakkimine. Esimest korda kasutasin uut induktsioonpliiti - hommikul tegin putru ja õhtul seljankasuppi. Ja vot siis sööma asudes tuli korraks eelmise kodu igatsus peale.. Kuidagi ei saanud üldse aru, et kus see minu kodu õige on?! Uus kodu polnud veel üldse nii hubane, kui üks kodu olema peaks. See muutus aga siis, kui leidsin kastikuhilast üles väikese lambi, mis tegelikult arvutilaual käis. Panime selle magamistuppa öökapile, et enne magamaminekut vältida suure tule kasutamist. Kohe mõjus kodusemalt. Peale õhtusööki panime turboga veel diivani kokku, kraamisime tühjad kastid, pakkematerjali jms sodi ühte kohta, nihutasime viimased kastid silma alt ära oma aega ootama. Ja saigi justkui valmis. Nicola tegi Ciobari jooki (minu jaoks on kakao piim väikese šokolaadiga, tema jaoks on kakao šokolaad väikese piimaga) ja rahunesime lõpuks maha :)
Praeguseks on meil suurem osa vajalikku olemas, puudu on vaid pesumasin ja tolmuimeja. Võib-olla mõni mööblitükk, kui midagi sobilikku peaks silma jääma (elutuba hetkel = tantsusaal diivaniga). Vaipu pole, kardinaid pole, ainult rulood magamistoas. Enne ja pärast pilte saab blogis näha siis, kui mõni tuba juba täitsa enda nägu kah on. Arvatavasti saab selleks üsna pea olema esik või köök!

2 comments:

mäemamma said...

Nii vahvad on sellised postitused. MIna igatahes fännan täiega. Head uut kojujõudmist Teile!

Eliise said...

Aitäh! :)