June 11, 2017

Meie nädala toidulaud

Eelmisel nädalavahetusel käisid meil sõbrad Itaaliast külas, vot sellised:
Nicola tegi selle puhul päris õiget lasagnet ja seda me pildil kohe sööma hakkamegi. Loomulikult oli neil palju küsimusi Eesti ja meie tavalise eluolu kohta, sealhulgas ka söögi kohta - mis on traditsioonilised Eesti söögid ja mida me tavalisel päeval sööme, kas ikka pastat ka? Sealt kooruski mul selle postituse mõte, rääkida ja näidata meie tavaliselt kodusest söögilauast, ühe nädala näitel.

Alguse saab kõik tavaliselt pühapäeval või esmaspäeval, kui paneme paika nädala toiduplaani. Vastavalt sellele teeme ära nädala suure toidušopingu ning nädala jooksul võib-olla korra on veel poodi vaja minna, kuid siis juba vaid paari-kolme asja järele. Mulle see süsteem väga meeldib ja sobib, sest iga õhtu pead murda toiduteemal ning nädalas mitu korda aega kulutada poodi minemisele on lihtsalt tüütu. Võib-olla siis, kui täpselt kodu kõrval oleks pood, siis käiks seal tihedamini, kuid hetkel meil seda luksust ei ole + oleme ju jalamehed, nii et poodi minek võtab aega ja energiat. Toidu teeme 2 päevaks ning kokkame enam-vähem korda mööda, vastavalt sellele, kes parasjagu õigel ajal kodus on. Kui käisin koolis, tegi suurema osa toidušopingust ja kokkamisest Nicola, nüüd käime poes jälle koos.
Hommikusöögid on meil argipäeviti samasugused, Nicola sööb jogurtit, müslit ja küpsiseid, mina söön riisiputru ja banaani, vahel kohukest. Kui riisipuder on jäänud tegemata, söön riisigalette maapähklivõi, mee või hummusega, olenevalt mida parasjagu kodus on. Riisipudru/pudingu mõtte sain kord Vapianos söömas käies, kui võtsin seal magustoiduks riisipudingut. See oli nii maitsev ja mõtlesin, et ei tohiks olla raske seda ise teha. Seal oli see mandlipiimaga tehtud, mida ma pole veel jõudnud järele teha. Korra proovisin kookospiimaga aga see tuli nii rammus, kindlasti peaks vähem panema, kui tavalist piima. Pudru teen valmis korra nädalas, seda tuleb kuskil 5-6 väikest portsu. Võtan 3 dl vett, 200g pudruriisi. Vesi tuleb esmalt potis keema ajada, siis lisada riis, veidi soola ja vaiksel tulel kuumutada. Kui riis on suurema osa veest sisse imanud, lisan piima, u 5 dl. Tuli peab olema väga väike ning võrdlemisi tihti tuleb putru segada, sest see on kärme põhja keema. Suhkrut panen vähe, u 1-2 teelusikatäit, kuna hiljem söön putru moosiga, mis on ise juba magus. Kui puder valmis, panen selle kaussidesse valmis ja siis külma. Hea moodus hommikul laisk olla, kuid siiski täitvat hommikusööki nautida.

Lõunat söön tööl sööklas, selleks on kas supp ja salat või praad. Kui on pikk päev ees ja peale tööd kuhugi otse edasi vaja minna, või kui mõlemad supivalikud on sellised, mida ma ei söö (borš, kapsasupid), võtan päevaprae. Rohkem tuleb ette suppi ning need on meil väga maitsvad, eriline lemmik on lõhesupp. Ka päevapraadidest meeldib mulle kõige enam just kala. Nicola sööb tööl kodus tehtud toitu või ostab midagi Rimist. Kodutoit on tavaliselt riis või oder või hirss või tatar segatuna juurikatega, vahel on seal ka oad või midagi muud huvitavat. Kuidas ta sama sööki 4-5 päeva jutti sööb ja ära ei tüdine, on lausa imetlusväärne, sest nagu mina oma pudruga, teeb tema korra nädalas söögi valmis ja asi ants.
Õhtusöögid kodus on need, mille tarvis teeme toiduplaani. Esmaspäeval tegin ahjus juurikaid feta ja seesamiseemnetega. Üldiselt üritame söögid teha sellised, et võimalikult palju jääke saaks ära kasutatud. Kuna olemas olid porgandid, tomatid ja  poolik feta, siis läksid need käiku ja mõned juurikad ostsin juurde. Siin mingit erilist kunsti polnudki - porgandid, paprika, tomatid, külmutatud lillkapsas ja brokkoli läksid oliiviõli, soola ja pipraga ahjuvaromi, fetatükid peale ning kaunistuseks seemneid. Seda jätkus kaheks õhtuks.
Kolmapäeval tegi Nicola juurselleri suppi. Selle retsepti olen kord juba blogisse kirja pannud ning jätkuvalt soovitan seda kõigile! Väga mõnusa siidise tekstuuriga supp, kui juustu peale ei pane, siis on nii laktoosi- kui ka gluteenivaba. Ka seda toitu jätkus kaheks õhtuks. Kõrvale sõin juustuga täidetud paprikaid ja riisigaletti.
Reedel käisime sõpradega hilist õhtusöök söömas, milleks oli linna parim šašlõkk Sõpruse kohvikus. Kuigi sellest sai kõhu väga väga täis, pidime siiski veel bensujaamast jäätist ostma ja seda peaaegu, et enne magamaminekut sööma.
Laupäeval sõime lõunat Kardemonis, seda juhtub täitsa tihti. Seal on gluteenivabad pannkoogid soolase täidisega, mida ma alati tellin. Sellel korral proovisin esimest korda sellist varianti, kus oli spinat, tomat, pesto ja kitsejuust. Suvine ja maitsev, kuid eriline lemmik on mul siiski muna, juustu ja peekoniga. Magustoiduks võtsime Nõmme turul kahe peale ühe Pavlova koogi.

Õhtusöögiga sai nalja.. Hakkasin järgmiseks päevaks rabarberikooki küpsetama. Selle taigna jaoks oli retseptis ette nähtud 0,5 dl piima. 0,5 dl... 0,5 seostub mul ikka kohe liitritega, nii ma siis seda piima taignale uhasingi, ikka mõnuga. Kui umbes pool olin ära valanud ja hakkasin mõtlema, et selline see küll olla ei tohiks, vaatasin uuesti retsepti ja taipasin oma viga. Olin hetkeks täitsa kibatuses, kuni otsustasin taigna uuesti teha. Selle nässu läinud taigna modifitseerisin kuidagi moodi hoopis väga magusaks pannkoogitaignaks. Minu kord oli süüa teha ja plaanitud sealiharoa asemel sõimegi pannkooke maasikatega.
 Pühapäeval sõin lõunaks makarone pestoga ja õhtul tegin sealiha riisiga. Selle tarvis pruunistasin sealiha ribad pannil õlis, lisasin sojakastet, äädikat, vett, suhkrut, koriandit ja tšillipulbrit. Lasin kaane all haududa ja lõpuks lisasin hakitud porru, et see ka veel küpseda saaks. Tegin seda rooga esimest korda ja järgmisel korral plaanin seeni lisada ning kastet rohkem teha, sellel korral oli tegemist rohkem marinaadiga.

Järgmise nädala õhtusöökideks on plaanis Nicola juurikaomlett, minu läätsesupp ja nädalavahetusel pidavat mingisugune üllatustoit tulema lihast ja rabarberist (?!). Niimodi me sööme, pastat vaid korra nädalas!

No comments: