May 31, 2017

Pühapäeva usun ma ja usun Pühajärve!

Eelmisel nädalavahetusel tõmbasin lebosse ära - see olen mina ERMis :D Pika unega me ei ole ja nii oligi, et kui laupäeval Pühajärve spa poole startisime, jõudsime nii vara juba Tartusse, et otsustasime muuseumi minna. Mina olin korra käinud, Nicola mitte. Kuna tegemist on nii suure kohaga, siis tegelikult leidsin ka mina seal veel paar uut ruumi, kuhu eelmisel korral ei sattunud. Infot on seal palju ja tõsistele huvilistele jätkub tegevust tundideks.
Lõunat sõime Aparaadis. Aparaaditehas on põhimõtteliselt nagu väike Telliskivi, mis on tore. Meeldiv, et saime väljas süüa, kuigi ehitus käis ja masinad põristasid. Meie, nagu ka peaaegu, et pool ülejäänud külastajatest, sõime rebitud sealihaga burgerit. Kõht oli meil selleks hetkeks juba päris tühi ja see oli väga väga maitsev. Loomulikult virisesin ma vaid nelja saabunud kartuli pärast (teades mu kartuliarmastust loovutas Nicola ühe enda omadest mulle lisaks), kuid tegelikult on burks ikkagi täitev asi ja lisandit ei vajagi. Jõime kalja ja nautisime väikese puhkuse algust.
Sõitsime edasi ja Pühajärvele jõudsime alles 17 paiku. Peale checkin'i seadsime end toas sisse ning varsti juba läksimegi vette ligunema. Spa osa pole Pühajärvel just kõige kaasaegsem, kuid vesi on vesi - ikka on hea. Asukoht ilusate loodusvaadetega kaalub selle minu jaoks isegi üles. Kahju ainult, et saunad on seal eraldi, lobiseda saime koos ainult mullivannis. Rahvast oli vähe ja trügimist ei esinenud.
Mulle meeldib, et söömiseks on seal mitu võimalust, on viisakas restoran ja lihtsam pubi, millel on super õueala. Tornikohvik on ka, kuid sinna me ei jõudnudki. Meil oli kõht veel hilisest burksilõunast täis, nii et piirdusime pubis snäkkidega ja siis läksime välja poosetama. Selle kleidi muide kinkis mulle Nicola ema ja esialgu oli mulle selle lõige väga harjumatu. Siin pole tagi pärast eriti näha, kuid kleit hakkab laiemaks minema kõrgemalt, kui ma harjunud olen (harjunud olen, et kõik on alati taljes). Ta ei ole ka täiesti sirge lõikega, aga ongi nagu nukukleit, mis läheb peaaegu, et kaenlaalt laiaks. Endale tundus seljas kummaline aga teised väidavad, et on täitsa kena. Nüüd olen harjunud ja kannan meeleldi suvel kasvõi tööl.
Pühapäeval sai nii head hommikusööki, et siiani mõtlen nendele pannkookidele. Olgu mainitud, et esmaspäeva hommikul enam pannkooke ei saanud :D Igatahes sõin kartulit, peekonit, viinerit, tomatit, kurki, pannkooki.. Nii mõnus! Vabalt oleksin võimeline iga hommik niimoodi sööma, andke vaid ette.

Ilm tundus heitlik, kuid sellest hoolimata tahtsin ümber Pühajärve kõndida. Nicolale ma ei öelnud, et see on natuke pikem, kui tunnine jalutuskäik.. Ja ma ise ka ei arvanud, et see nii pikk on. Tegime 20 000 sammu! Osa rada oli otse järve kõrval metsa sees, osa läks kergliiklusrajalt. Loomulikult tegime pause, sõime pähkleid, viskasime paadisillale külili (selleks ajaks oli suur päike väljas), vaatasime kopra tööd ja elasime jalgratturitele kaasa, sest Tartu Rattaralli pani meist mööda.
Kui lõpuks tagasi hotelli jõudsime, sõime pubi terrassil salatit ja peesitasime päikese käes. Siis läksime jälle sauna ja mullivanni, peale matka oli see eriti mõnus lõõgastus. Kui lõpuks hotellituppa jõudsime oleks nagu uuesti sündinud olnud :D Selline ongi minu lemmikpuhkus - loodus, värske õhk, kõndimine ja vees vedelemine. Ja hea söök, need pannkoogid.. ja peekon.. mm..
Õhtuks saime eluvaimu tagasi ja läksime Otepääle laiama. Otsisime õhtusöögiks kohta. Kahjuks oli pühapäeva õhtul nii mõnigi söögikoht kinni, kuid avasüli ootas meid Otepää Grill. Sealne toit nii meeliülendav ei olnud, küll aga oli seda sisekujundus, mis tundus olevat grillresto naabrite (stripiklubi?) juurest pärit. Kõhu saime igatahes täis ja magustoit tuli Konsumi külmaletist. Peale seda leidsime suure vaevaga kivilabürindi üles, see on kirikust üle tee. Sellised vaatamisväärsused mulle meeldivad.
Esmaspäeva hommikul oli hotellis täitsa vaikne, hommikusöögil oli vaid paar inimest. Nagu juba öeldud, pannkooki ei saanud, küll aga sai igasugusel kujul kala. Pakkisime kodinad kokku, käisime Harimäe vaatetorni tipus ja sõitsime tagasi koju. Oli väga lõõgastav ja igati õnnestunud pikk nädalavahetus :)

2 comments:

NULLKULU said...

Muide, Aparaat ongi nagu väike Telliskivi, kuna neil on samad omanikud.

Eliise said...

See seletab sarnasust väga hästi, tore teada!