March 13, 2017

KonMari korrastusmeetod peatükk 2 - Raamatud tulevastele põlvedele ja 4 aastat vanad arved

Riietega ühel pool, järgmisena krabasin põrandale kokku kõik kodus leiduvad raamatud, mis on minu omad. Lugesin kokku kah - 163 raamatut. Selline ettevõtmine ei ole loomulikult kergemate killast, kui kodus on mitu põlvkonda täitunud raamaturiiul, kuid minul õnneks/kahjuks sellist asja ei ole. Mul on pisike raamaturiiul ning üks kapp, kus hoian lasteraamatuid. Paljud nendest kuulusid mu emale ja isale. Kuna selle kapi sisu võtsin mõned aastad tagasi korralikult ette ning eemaldasin sealt kõik kapsad, siis ma ei oodanud erilist muutust nüüdsel sorteerimisel. Aga - siiski praakisin välja nii mõnedki saadud ja ise ostetud raamatud, mis tegelikult ei oma minu jaoks suurt olulisust ja mille puudumist ma ei märkaks. Alles tahtsin kindlasti hoida erilised lemmikud ning veidi mõtlen ka sellele, milliseid raamatuid tahan kord tutvustada oma lapsele. Mina ise olin väiksena eriline raamatuhull ning mulle kohutavalt meeldis vanaema juures vanu lasteraamatuid uurida ja midagi välja valida, mida laenata või seal samas elutoapõrandal lugeda.

Ettevõtmine numbrites:
Raamatud - enne 163, nüüd 105
KonMari meetodil on üks tore kõrvalmõju - see paneb alles jäänud, neid valitud asju palju rohkem hindama. Kogus, kuhi raamatuid või mis iganes muid asju, ei saa kunagi tuua seda rõõmu, mida toovad meie endi jaoks olulised väljavalitud ja hästi hoitud esemed. Mul on väga hea meel, et mul on oma lemmikraamatud, mida loeksin veel ja veel ning mida soovitan alati teistelegi. On ju vahva, kui enamik raamaturiiulist ongi selline, mis on kuidagi oluline. Kas siis endale või kellelegi tulevikus.

... aga kindlasti ei ole mitte kellelgi kasu aastaid vanu välise kõvaketta ostuarvest. Või kord toitumisnõustaja käest saadud kuhjast paberitest, mille sisu sai kord diagonaalis läbi loetud, kuid mida pole enam ammu uurinud. Või Vaasa Ülikooli tudengitele mõeldud abimaterjalist. Oma paberi- ja dokumendikuhilale lähenesin samamoodi mõttega, et siit nüüd küll palju pole välja praakida, sest enda arust olin ka seda võrdlemisi hiljuti teinud. Siin ma midagi kokku ei lugenud, aga ühe koti paberit võin homme igatahes konteinerisse viia. Ei ole vaja alles hoida kõiki turistimaterjale Stockholmist, ausalt ei lähe vaja kõiki pangast saadud lepinguid, mis kõik niikuinii digitaalsel kujul olemas on.. Paberpahn on kerge tekkima ja võtab sahtlites kasutult ruumi.

Edasi läheb KonMari järgmine juba keerulisemaks. Järgmine kategooria on komono - see tähendab kõike pudipadi, mis kodus leiduda võib. Tean, et hobimaterjalid on üks osa, mille pean eraldi ette võtma. Ja siis ongi lisaks fotodele ja sentimentaalse väärtusega esemetele alles mingisugune ebamäärane asjade hulk. Tundmatud juhtmed, vanad arvutijupid, CD toorikud, tühjad kaustikud.. Näiliselt olulised asjad, võibolla ongi, aga kas toovad rõõmu? Selle üle peab mõtlema.

No comments: