March 20, 2017

Kevadekuulutaja

Väljas on 4 kraadi, kontorilaual on tulbid ja kalendri järgi algas kevad. Neljapäeval päiksepaistelises Helsingis ringi jalutades tundus õhk juba täitsa soe ning nüüd ongi asi ametlik - seda võib juba kevadeks kutsuda küll!

Nii soodsalt ma ei olegi veel üle lahe käinud, kokku 6 euroga. Eckerö on küll teistest tiba aeglasem ning saabub Helsingis Länsiterminaali sadamasse, kust on veidi pikem maa kesklinna kui Vikinguga minnes, kuid sõna otseses mõttes võileivahinna eest oli see igatahes õige mõte. Sellest pole üldse ammu aega möödas, kui Sasha mul külas käis, ning juba nüüd avanes meil jälle võimalus kokku saada. Nimelt sai nüüd ring täis ning kohtusime seal, kus tuttavaks saimegi - Soomes. Ta otsustas tulla ja oma soome keele oskust veelgi edasi arendada, ühel 3-kuulisel kursusel. Minul on selle üle loomulikult hea meel, sest Sasha on mul üks äraütlemata tore sõbrants.
Me jalutasime kokku 9 kilomeetrit, kaardi pealt vaatasin hiljem järele. Länsiterminaalist mööda mere äärt Kaivopuisto parki, sealt edasi mööda mere äärt Kauppatorile ja lõpetasime Puu-Vallilas, kus Sasha praegu elab. Airbnb kaudu on võimalik ka kauemaks endale elamine leida ning üldiselt tehakse ka allahindlust, kui ollakse kauem kui vaid paar ööd. Nii saigi ta endale ajutiseks peatumiskohaks ühe hubase nurgakese.
Midagi muud me ei teinudki, jalutasime, jutustasime, pildistasime. Lõpuks, kui Sasha juurde jõudsime, oligi ainult tunnikene aega korraks külg maha poetada, et siis juba trammile kiirustada ning tagasi laevale jõuda. Ka laeva turvamees arvas, et ma olin jube vähe aega maa peal ning küsis kas ma mitte alles maha ei läinud. Nojah, läksingi, hommikul. :D
Magama jõudsin kodus 1:30 öösel. See tähendas u 6 tundi und, peale seda tööle ning edasi kooli. Ja lõpuks olin nii nii läbi. Järeldan siit, et jätkan ka edaspidi 8-9 tundi magamist, sest mul on seda normaalselt funktsioneerimiseks (või vähemalt tööl/koolis asjalik olemiseks) lihtsalt vaja. Terve reedene päev andis end vähe magamine tunda ning "tööviljakus" oli madal, tähelepanu hajus ning vead olid kerged tekkima. Õhtul koolis olin väga õnnelik, et sissejuhatav tabelarvutuse tund oli jõukohane ning Excel meelehärmi ei tekitanud.

Küll aga tekitab mulle meelehärmi kasvõi ainult kahe järgneva kuu peale mõtlemine, sest koolis ei lähe teps mitte kergemaks, ka tööl on üksjagu asjaajamist, kutseeksam terendab silme ees ning lisaks osaleme trenniga ühel võistlusel, milleks on tarvis harjutada. Kui ma siis ühel õhtul väsimusest kibedaid pisaraid valasin ja Nicolale halasin, et "millal mul üldse aega ELADA on?!", siis tegelikult see ongi elu. Ja kui midagi ei meeldi, siis.. Kui ise sinna midagi parata ei saa, siis nii ongi, õnneks või kahjuks. Näiteks tean nüüd, et kool+töö võtab minult tunduvalt rohkem energiat, kui esialgu oskasin ennustada ning arvatavasti tulevikus seda kooslust enam harrastada ei soovi. Või kui see mõte tuleb, siis arvatavasti mõtlen enne otsustamist kauem, kui seda sellel korral tegin. Algul polnud nagu väga vigagi aga praeguseks hakkab võhm otsa saama.
Vaikselt olen jätkanud ka KonMari'ga - paberid/dokumendid, ravimid, ilu- ja pesutooted, need kõik on läbinud sorteerimiskuuri. Viimase postituse sellel teemal teen siis, kui ongi KÕIK minu enda asjad välja valitud. Sest otsustamine käib selle järgi, mis jääb, mitte selle järgi, mida minema visata. See on lahe ettevõtmine ja juba praegu võin öelda, et kindlasti kasulik oskus eluks.
Eile õhtul diivani peal unistasin küpsiste söömisest. Kus sai kunagi alles palju küpsiseid söödud, teega ja piimaga ja .. Mahla sai ka palju joodud, nüüd tunduvad need kõik jube magusad. Võib-olla ühel päeval mõtlen, et vaata vaid, kunagi oli aeg, kui ma heeringat ei söönud.

Ja unes nägin seda, et hakkasin otsast blogipostitusi ära kustutama, ei saanudki aru täpselt miks. Kui ma siis taipasin, millega ma hakkama olin saanud ja ma oleks võinud need ju hoopis mustanditeks muuta (ise näed lugeda, kuid pole enam avalikud), olin kurb ja segaduses. Võtan nüüd siis teadmiseks, et parem on mitte kustutada.

No comments: