February 9, 2017

Banaanid vähemalt kahes vaatuses

On juhtunud ime! Olen jõudnud kuhugi uude kohta üldse mitte viimasena! Ehk siis käisin ERMis ja võib öelda, et oma tutvusringkonnas peaaegu, et esimesena. Sellist nalja ei juhtu iga päev, sest pigem olen viimaste seas, kes "uute asjade rongile" hüppab, sest nii lihtsalt on kuidagi. Söögikohad, muuseumid, mingid muud tegevused (seikluspark? põgenemistuba?) - kui see on vähegi uus, siis võib kindel olla, et ma pole sellest kas kuulnudki või kuulnud olen ja käinud veel ei ole. Aga nüüd sain ühe nädalavahetusega käidud nii ERMis, põgenemistoas kui ka Tartus kohvikus Krempel!
ERMiga oleks tegelikult läinud nii, nagu ikka, kuid sellel aastal ühendasime meeldiva kasulikuga ning käisime ettevõtte talvepäevade raames muuseumis. Kolleegidele oli see põnev kindlasti juba seetõttu, et enda kätetööd laivis näha ning firma nime seinal tegijate nimekirjas imetleda. Sealt see mineku mõte meil tuligi.
Lõunatasime kurikuulsas restoranis ning selle kohta on mul küll vaid head sõnad. Eelroaks oli päevasupp, mis sellel päeval juhtus olema frikadellisupp, pearoaks kanafilee odrakruubi-kukeseene hautisega ja magustoiduks kamavaht kaeraküpsisega. Ka teised jäid menüüga väga rahule ning toit oli maitsev ja kenasti läbi mõeldud.
Kahju on küll sellest, et meie giidiga tuur lõpuks veidi lühikeseks jäi - ajakava pressis peale ning kui üks asi läheb üle, oled juba paratamatult ka teisele hiljaks jäämas. Üleliia palju varuaega ei saa samuti igale poole planeerida, sest ka see võib lõpuks pigem tüli tekitada. Jõudsime läbi käia põhinäituse, ka seal nappis aega ise ringi vaadata. Tean aga nüüd, et Nicolaga lähme suvel sinna kindlasti, enne ma selles nii kindel polnud. Väljast on maja minu arust endiselt pigem kõle ja nukker, kuid seest meeldis pigem väga, ka näituse osa. Ma pole tegelikult kindel, kas kõrge pileti hind end õigustab, aga ühe korra käiks ma seal ikka ära, sest elamus on ta ikkagi.
Põgenemistoast mul pilte pole, kuid ka seal käisin esimest korda. Jagasime end loosiga neljasteks meeskondadeks ning läksime rindele. Sattusin sellisesse võistkonda, kus meist keegi polnud enne põgenemas käinud, ning esimesed paar mitut oli küll selline tunne, et... mis siis nüüd? Hakkasime aga vaikselt tuba uudistama ning panime 1+1 kokku ning ühel hetkel hakkas mõte juba päris hästi jooksma. Väga nutikaid asju oli seal, aeg sai aga loomulikult liiga vara otsa ning välja me ei pääsenud. Puudu jäi meil aga väga vähe ning kiita saime sellegi poolest. Edasi liikusime juba ööbimiskohta õhtustama, saunatama ja kaarte mängima.
Talvepäevad möödas ning emotsioonid laes (kõik läks hästi ja kõigile meeldis!!), aeg oli minna uutele tegudele. Ja sain kokku esimese sõbraga, kellega tutvusin blogimise kaudu :) Marise blogi olen jälginud kaua ning tema minu oma samuti. Nii juhtuski, et kui ma oma päevaplaanis mõned vabad tunnid Tartus tuvastasin, pakkusin just temale välja need kuskil koos veeta. Krempel oli see koht, kus me maandusime, ning kuna tegelikult oli veel parasjagu hommik, tahtsin soolast hommikusööki. Ise küll mõtlesin, et pärast on sünnipäevale minek ja nuumamine algab juba ukselt, kuid see tundus nii isuäratav.. Ja oligi!
(vaadake, kui kena tapeet!)

Marisega oli mõnus jutustada, tegelikult pole ammu "uut verd" minu sõprusringkonda sattunud, kellega rohkem, kui teretada. Niisiis oli rõõm tõdeda, et üks inimene on nüüd juures, kes naudib Lapimaad, lugemist ja juurikaid. Peale seda kohtumist suundusin juba "eriti vana vere" juurde, ehk siis sünnipäevale pliksidega gümnaasiumist. Mängisime ühte lahedat lauamängu, Codenames. Ühe märksõnaga peab saama haakuma võimalikult palju sõnu, mis laual on. Tähele peab aga panema seda, et märksõna liiga laialivalguv pole, sest siis on oht pakkuda hoopis midagi, mis on vastasmeeskonna oma. Mis sõna kasutada, et ära arvataks iiris ja etikett? Näiteks kommipaber. Aga kalev ja parm? Minu pakutud "rahvusjoodik" ei pidavat ikkagi sõna olema. Peale pingelist ajuderagistamist läksin bussiga Tallinna tagasi.

Möödas on üks erilisem nädalavahetus ning lausa kaks ööd magasin kodust eemal. Ühele tükile vanainimesele oli seda siiski liiga palju, suurest ärevusest veetsin need kaks ööd erakordselt kehva unega.. Kui ma lõpuks kell 22:00 koju jõudsin, kukkusin voodisse ja magasin 10 tundi!

2 comments:

punapea said...

Ah, Krempel on nii hea söögikoht, eriti soojemate ilmadega, kui saab sisehoovis istuda !

Maris said...

Sain nüüd tasuta feimi ja sulli, olen väga meelitatud!! :) :) :)
(Peab vaatama, et tõusikuks kätte ära ei lähe!)

PS! Mul oli ka täiega tore ja tahtsin veel öelda, et sinust tulid väga kenad otsevaates pildid samuti!