January 3, 2017

Millega tahan aastal 2017. hakkama saada?

Tähelepanelik lugeja Maris küsis minult eelmise postituse all, kas ma jätkan kohusetundlikult uue aasta lubadustest kinnipidamist ka nüüd, samas vormis - igale kuule tagasi vaadates ja kirjutades, kas läks õnneks või ei. Jah, jätkan küll! See on minu jaoks palju motiveerivam ja huvitavam, kui korra jaanuari alguses midagi õhku paisata ning siis alles detsembri lõpus tõdeda kurba lüüasaamist või hoopis tähistada edu. Parem 12 väikest võitu/põrumist kui üks suur? :D

Miks ma aga alles nüüd seda postitust kirjutan, on sellepärast, et ma pole suutnud veel väga täpselt oma 2017. aasta lubadusi paika panna. Eriti just sellepärast, et mina plaanin nendest nämmutada päriselt ka terve aasta jutti. Nimelt - kas on mõtet lubada midagi sellist, mida ma niisamagi teen? Ja siis kirjutada näiteks "Jaa, tegin trenni" või "Ei, sest olin haige" - siililegi selge ju, et siis ei teinud? Eelmine aasta näitas, et olen tõesti suuteline kaks korda nädalas trennis käima. Kui ei käinud, oli selleks mõjuv põhjus. Trenniga plaanin jätkata täpselt samas vaimus, niisiis ei pea ma vajalikuks seda siin enam kajastada. Enamvähem sama on ka gluteenivaba toitumisega. Sellest kirjutamises pole lihtsalt enam palju uudsust minu jaoks - enamjaolt saia ei söö, vahel juhtub, nii lihtne ongi. Hoopis põnevam oleks võib-olla mõned gluteenivabad retseptid kirja panna.

Eelmisel aastal ma ei saanud hakkama itaalia keele õpiku lõpuni lahendamisega, olin selle koha pealt laisk. Mis siis ikka - proovin uuesti sellel aastal. Ka raamatuid lugesin soovitust vähem, niisiis jätan ka selle numbri samaks. 15 võiks aasta jooksul ikka jõuda läbi lugeda. Küll on aga üks eelmise aasta punkt, millega jätkan, kuid võib-olla natukene teises võtmes.

Investeerimine ja raha kogumine on see, mis köidab viimasel ajal üha rohkemate inimeste meeli. Väga hea põhjusega - kui praegu läheb hästi, siis võiks ju enda küljealust natukene kindlustada selleks ajaks, kui äkki enam nii hästi ei lähe. Vähemalt see on minu loogika. Kui eelmisel aastal lubasin soovitada oma esimese väärtpaberitehingu, siis sellel aastal soovin jätkata igakuist raha säästmist, millest osa läheb hädaolukorratagavaraks, osa III sambasse, indeksfondi või kuhugi mujale. Aga et asi oleks mõõdetav, panen siia kaks kindlat eesmärki kah: 30% vähemalt võiks olla see summa palgast, mis ei kulu kohe ära. Lisaks tahan järgmise aasta lõpuks olla mõne "pärisaktsia" omanik. Pärisaktsia on kindla ettevõtte oma, midagi Balti börsilt, mitte enam ainult fond. Vot see oleks ju lahe :)

Lisan oma lubadustele ühe uue asja, mida ei saa võib-olla nii väga lubaduseks pidada aga lihtsalt omamoodi projektiks. Kui mõni aega tagasi kirjutasin postituse "Kas peab koguaeg midagi tegema?", siis nüüd olen mõnda aega mõelnud uue postituse peale, mille pealkiri võiks olla "Kas peab koguaeg midagi ostma?". Nimelt on mul komme vaadata uue lõhnaõli järele juba siis, kui eelmised 3 veel poolikud on. Osta uusi riideid siis, kui tegelikult kapp vanadest pungil on. Osta mingeid käsitöötarvikuid ka siis, kui eelmised kasutamata on. Haarata poeletilt megahea sooduspakkumisega küünal, kuigi kodus on 48 tükki veel põletamata. Aga on seda siis vaja või? Seda nimekirja võiks ma jätkata pikalt. See 48 küünalt on küll õhust võetud number, aga 5 seepi on mul kodus küll. 5 seepi?! Tõsi, need on küll kõik aastate jooksul kingiks saadud (seep ju ei lähe halvaks.. vist?), kuid kasutada võiks neid ju ikkagi, mitte otsustada dušigeeli kasuks. Samamoodi koristasin nädalavahetusel köögikappi ja leidsin sealt selliseid asju, mida enam ei mäletanudki. Normaalne oleks kasutada neid asju, mis juba olemas on. Niisiis - iga kuu lõpul vaata, mida ja miks ostetud sai (välja jäävad praegu toit, hambapasta jms). Oste jälgida on mul kusjuures kerge ja mingit lisavaeva see minult ei nõua, kuna panen oma kulutusi niikuinii kirja. Nüüd tahaks lihtsalt rohkem analüüsida neid, vältida emotsioonioste ning innustada ennast kasutama lõpuni kodus olev enne, kui poodi uue järele lähen. Võib-olla tuleb mul selle teemaga seoses veel mõtteid, kuid esialgse sain meelelt ära.
Vana lõpuni kasutamisega enne uue ostmist alustasin juba enne jõule, kui tegime ise kaarte. Esimene instinkt oleks olnud kohe Zelluloosi paberipoe ukse taha kaapima minna, kuid tegelikult on mul sahtlis veel väga palju vana materjali.

Lubadused uueks aastaks:
Loen vähemalt 15 raamatut
Lahendan itaalia keele õpiku lõpuni
Panen iga kuu 30% palgast kõrvale
Jätkan investeerimisega, teen esimese pärisaktsia tehingu
Kasutan kodus asju lõpuni ja ostan vähem

P.S. See on 700's postitus siin blogis!

9 comments:

punapea said...

Väga hea, et tähelepanelik Maris küsis - mulle nimelt väga meeldisid need sinu kuukokkuvõtte stiilis postitused (kuigi oleks ju toredam, kui rohkem postitasid, aga uh, küll on neidki aeg, usun) ja nendest inspireeritult panin endale ka paika ühe .. uusaastalubaduse laadis püüdluse - nimelt ise vähemasti korra kuus üks veidi ülevaatlikum, natuke selline "täna sõin ja käisin näitusel" stiilis postituse kirja panna. Praegu oma blogi lugedes tuleb küll üks ja teine kirjapanemata jäänud seik meelde, ent kirja on nad jäänud panemata just selle kõhtunude ajendil, et äkki kellelegi, kes lähematest sõpradest loeb, ei meeldiks x arutluskäik, sündmus, paljastus vms - ent blogi on siiski ju minule endale.

Niiet aitäh, et ikka kirjutad :)

Eliise said...

Lisaks Marisele oledki sina, punapea, mu põhiline tagant utsitaja! :)

Jah, ma olen vahel ka midagi jätnud kirjutamata, kui see on liiga tihedalt kellegi konkreetsega seotud. Võib-olla nii ongi parem, kui juba eos vältida konflikti, sest tegemist siiski on avaliku blogiga.. Samas saab ju nimed alati välja jätta.

Ma ei julge lubada, et ma tunduvalt rohkem jälle kirjutama hakkaks. Aga - millest sulle kõige rohkem lugeda meeldiks? Või milliseid pilte vaadata?

Maris said...

Ülilahe! Eriti just see viimane ostlemisega seotud lubadus paneb mõtlema, kas mitte samuti oma "hakka teadlikult oma laiska silma treenima"-lubadusele midagi sarnast juurde võtta.

Jään suure huviga ootama!

Kadi said...

"Kasutan kodus olevad asjad lõpuni ja ostan vähem" on tõesti väga hea eesmärk, millega suudan samastuda! Mitte küll niivõrd mina ise, vaid mu kaaslane on küll täiesti pidurdamatu emotsiooniostude tegija. Natuke kurb ja naljakas samal ajal aga samas õpetada ka ei tasu. Olen rääkinud raha planeerimisest, kogumisest ja nädalaplaanide koostamisest (okei, kõlab veidi hullumeelsena aga see on kõige lihtsam viis minu jaoks kuidas raha kõige efektiivsemalt kuu lõikes kulutada) aga tema jaoks on see liiga palju. Inimesed on erinevad :) Endal on väike nõrkus uute riiete ja kosmeetika ostmise vastu. Õnneks saan ma need enamasti n-ö teisele ringile anda ja emale või õele edasi "pärandada" või kulutan ise lõpuni. Asjatut ostmist olen viimase poole aasta jooksul kõvasti pidurdanud. Enamasti ikka analüüsin, mida mul reaalselt vaja on - käin poes asju vaatamas ja enamasti ei osta esimese hooga, vaid võtan aega, et lasta mõttel pisut settida. Kui ikka hinge kripeldama jääb mitmeks päevaks, siis on lootust, et kasutan asja rohkem kui ühe korra. Minu puhul on seni töötanud.

Panin endale ka kolm eesmärki selleks aastaks endale kirja (ja märkisin blogisse ülesse) - nii püsib silma ees ja minu jaoks on (isiklikult) nii lihtsam neid ka täita. Üle varju ei hakanud hüppama ja kuna südamest ka soovin, et need eesmärgid (rohkem kunsti, rohkem kirjandust, rohkem reisimist) täituksid 2017. aasta aastanumbri sees, siis peaks olema neid eriti hõlbus täita. Näiteks viimase punkti puhul olen juba mitu kuud oma palgast 25-37% kõrvale pannud, sest eesmärk on suve alguses reisile minna ja sugugi mitte üksi - ühe poole piletitest saab keegi endale üllatuseks. Kahjuks täpselt öelda ei saa, sest äkki juhtub, et ta satub siia lugema ja siis on kogu pikalt planeeritud projekt lörris.

Jään sinu progressipostitusi ootama! Itaalia keele õpingud kõlavad lahedalt aga hirmus keeruliselt. Olen alati imetlenud inimesi, kes suudavad leida aega ja motivatsiooni mõni uus keel ära õppida! Jõudu-jaksu sulle sellega! :)

punapea said...

Oh, siia on nii palju kommentaare tekkinud, nii vinge !

Nimede väljajätmist jms võib ikka proovida, aga ma arvan, et tead ise ka - kui on väga kokkuhoidev või väike sõpruskond, kus niikuinii mingid kuulud ja jutud levivad, on tegelikult väga raske laveerida sel piiril, kus ikkagi kirjutada, aga midagi jätta ütlemata - lõpuks, nagu tagantjärele lugedes olen aru saanud, tuleb selline müsteerium ja krüptiliselt kirjutatu välja, et hiljem lihtsalt ise ei saa aru või on lugejatel lihtsam mingidagi endale sobilikku sinna külge haakida / ridade vahelt välja lugeda.

Mäletan, et vanasti tegid sellised OOTD tüüpi postitusi, millega ma end nt samastada sain mingis mõttes, st ilu/elustiiliblogijate sellist tüüpi postitusi ma näiteks väga läbi ei loe / vaata, sest noh ... minu uued riided on sageli taaskasutusest ja nii ei näe ma sageli mõtet, et "näe, vaata, ostsin poest x brändi y seeliku".

Reisipostitusi on hullult mõnus lugeda ja kui mu mälu ei peta, siis kunagi tegid ka selliseid suvalisemaid, "käisin pildistamas ja sellised mõtted tulid pähe" postitusi. Samas reisipostitusi piirab juba see, et kõigepealt tuleb reisida ... .
Niiet, uh, ausalt öeldes on lihtsalt tore lugemas käia, kuna sul on sageli sellised tekstid, mis kas ühtivad mu mõttemaailmaga väga või siis toovad mingi nüansi, igatahes panevad mõtlema. Võib-olla (kes teab) on osa ka sellel, et ootus on mingis mõttes magus - kui ikka à la korra kuus miskit uut on, siis on ju põnev.
Ah, ja filmipostitused ! Olen sageli just sinu soovitusel mingeid asju (nt viimati vist Colonia) vaadanud.

Igatahes (romaani lõpetuseks) edu igas aspektis ja ilusat uut aastat ka! Tean, et kõik teemad ja postitused tulevad ikka siis,kui tulevad, niiet no pressure.

Maria said...

Mu ema plaanis eelmise aasta teha ostuvaba (välja arvatud söök ja hügieenitarbed loomulikult). Detsembris Eestis käies läks ikka natuke käest ära, oli vaja osta mõned joogariided ja paar aamatut, nii et kokku tuli vähese ostu aasta. Üks teine tuttav jällegi tegi toidu ostmise vaba nädala, sest köögikapid ei mahtunud enam kinni.... Mind paneb pigem imestama kui inimesed selliseid asju vajalikuks peavad, sest ma ise olen vist hoopis vastupidise suhtumisega. Ma ei salli "asju". Mulle ei meeldi riidepoes käia, see on meeletult tüütu ja väsitav. Köögi kuivainete osakond on nii pisike, et sinna mõttetuid asju ei mahugi... Nii mõnigi raamat on tegelikult jäänud lugemata, sest ma ei ole tahtnud seda omada ja olen mõelnud, et ju ma laenan kelleltki või äkki on raamatukogus olemas...
"Kasutan kodus asju lõpuni ja ostan vähem" on igatahes mõistlik. Pärast on oma uude koju lihtsam kolida ka kui mõttetut kola vähem sorteerida vaja on. :)

Eliise said...

Siia on tõesti lausa ühe eeskujuliku postituse pikkune arutelu tekkinud :) Aitäh kõigile ja kui pole veel soovinud, siis head uut aastat!

Maris, kuidas käib laisa silma treenimine?

Kadi, see on hea nipp tõesti vältimaks kasutult seisvaid riideid - vaadata, kas hakkab kripeldama või ei. Üldiselt kripeldavad ikka päriselt meeldivad asjad, mitte "nii odav, käib kah" riided. Samuti kiidan pigem vähest lubaduste numbrit, siis ongi ju rohkem aega ja energiat nendele pühenduda. Jään ootama salapärase reisi pilte!

Punapea, nii et peaaegu igast asju võiks kirjutada, ikka on põnev? :D Reisipostitused on ka minu lemmikud, kuid tõsi, neid saabki tulla ainult nii palju, kui parasjagu käimisi on. Olen aga vääääga üllatunud, et minu riidepostitused mingisuguse jälje on jätnud, need tundusid mulle omale sellised liiga pinnapealsed ja justkui kasutud. Mis võib-olla seletab ka seda, et eraldi ma neid enam pikka aega pole teinud, hea õnne korral võib mind täispikkuses näha mõne teise tegevuse käigus, mida blogis kajastan. Aga ma mõtlen selle peale natukene. Ja filmipostituste peale mõtlen ka.

Maria, ma arvan, et sa tabasid ühe hea punkti - kui köögi kuivainete osakond on pisike, siis sinna ei mahu palju. No ja siis ei ostagi rohkem, sest seina äärde ritta riisipakke ju ei pane (üldiselt..). Hea, et sa oled endas asjade "mittesallija" leidnud üles ilma suurema šokiteraapiata, see teeb tõesti elu lihtsamaks. Kindlasti ka kolides, mis on üheks minu motiveerijaks :)

Maris said...

Laisa silma treenimise all mõtlen tagasipöördumist vanade heade lasteaiaaegsete silmalappide juurde, et utsitada paremat silma kinni kattes oma vasakut silma ka vaatama, mitte niisama kasutuna laisklema. Ja kindlasti saab enda ees lihtsalt mingit liikuvat objekti (nt pliiatsit) jõllitada ning vahelduseks pilgu kaugustesse suunata... Aga tasa ja targu tuleb asja kallale asuda, mistõttu konsulteerin enne endast targematega. Muidu teen veel silmalihasele liiga ning kurnan sootuks ära!

Filmipostitusi tee jah kindlasti edasi! Mul on siiamaani meeles, et kunagi ammustel aegadel oled ka muusikat soovitanud. Ja tõtt-öelda loeksin ma ülihea meelega ka su raamatuarvustusi...

Susann-Marell Turi said...

SEITSESADA?! No wow!