January 6, 2017

Among the seven hills of Rome

Meie jõulukingiks Nicola perelt olid rongipiletid Rooma. Muid plaane me selleks Itaalias käiguks ei teinudki, jõulud ikkagi, ehk siis postitust Bolognas veedetud aja kohta ei ole - hängisime sugulastega, palju süües, ilma äratuskellata magades, lugedes. Mina ka pooleldi haige olles, niisiis oligi hea, et meil üldiselt vaba kava oli, v.a. üks päev Roomas. Et mu haigus end just eelmisel õhtul pidi ilmutama, oli loomulikult karjuv ülekohus, sest mõte ärgata hommikul 5:45 ja rongile kiirustada oli seda jubedam. Õnneks saime autoga ja rongis andis selle 2,5 tunni jooksul veel magada kah. Üleval pildil on üks kohvik, kuhu me kohe Rooma jõudes maandusime, et püstijala (tundub olevat palju levinum komme, kui meil) hommikust süüa - loomulikult magusat.
Alustasime jalutuskäiku mööda ühte peatänavatest. Tõdesin, et tegemist on palju suurema ja turistidele suunatud linnaga, kui Bologna. Sai natukene nagu kinnitust see, et pealinn ei ole alati parim reisisihtkoht, kui vaatamisväärsused suurt ei huvita ja tahad rohkem seda kohalike päriselu näha.
Et riidepoes müüja olla, võib olla maksimaalselt 25-aastane. Mis saab aga siis, kui saad 26? Tööl vist sünnipäeva ei tähistata.
Päike oli soe, temperatuur kuskil veidi alla 10 kraadi. Minu rõõmuks olid tänavad rahvavaesemad, kui nad tavaliselt pidavat olema. Küllalt oli aga liikvel inimesi shoppamistänavatel, sest peale jõule on ju allahindlused. Käisime ka meie, sain endale uued sukapüksid Calzedoniast ja küünelakke Kikost.
Altare della Patria, ehk monument Vittorio Emanuele II'le (esimene Itaalia kuningas). Välja näeb kogu üllitis vana, kuid tegelikult on teiste omasuguste kõrval puhta nooruk, valmides alles 1925. aastal. Palju kriitikat on see saanud just kohalike käest, vihjates liigsele sarnasusele kirjutusmasina või pulmatordiga :) Üle-eelmisel pildil on puude tagant tervet ehitist paremini näha.
Vasakul Ulpia basiilika varemed. Paremal rahvas Altare della Patria trepil. Seal ja Colosseumi ümbruses oligi kõige enam igasuguse pahna müüjaid. Mõned maalisid või joonistasid ise midagi, ka spreivärvidega, teised toppisid sulle nina alla selfie-stick'e. Väga ebameeldiv, kui niigi on palju rahvast tuterdamas.
Kuna meie Rooma külastus oli vaid üks päev, siis Colosseumi me sisse ei läinud. Selleks on kõige parem piletid ette osta, kuna suuremast järjekorrast saab siis mööda minna. Põnev fakt: kuigi Colosseum on praegu vägagi hinnatud koht, siis keskajal ei olnud see seda üldse. Jah, ehitis on kannatanud maavärinate käes, kuid suurt kahju on teinud hoopis inimesed, kes Colosseumi kive ära tassisid, et neid uute majade ehitamisel kasutada.
Rooma Panteon, kõigi jumalate tempel
Oled preester, jälle pole midagi selga panna ja kohaliku kaubamaja keebivalik on kesine? Ole mureta, Barbiconi aitab hädast välja ja näitab, mis on uuel hooajal eriti IN.
Karbis tiramisù (ja ikka hääldan seda sõna rohkem tiramiisu)
Isiklikult võin öelda, et.. Rooma on mulle siiani Itaalia linnadest selle ühe päeva põhjal peaaegu, et kõige kesisema mulje jätnud. Mitte, et nüüd halva, aga eriliselt meeldejäävaid hetki oli kuidagi vähe, mille ma võibolla ajaks hoopis selle kaela, et ma päris terve polnud ja Nicola mind käe otsas ringi vedas, pea rohkem kuskil vati sees, padja taga. Ajaloohuvilistele on see loomulikult megahuvitav sihtkoht, Panteon meeldis mulle ka. Kes aga rohkem tšillimise peal väljas on ja ei hooli otseselt turistidele suunatud meelelahutusest, soovitaks pigem külastada (madalhooajal!) Veneetsiat ja selle saari, või kasvõi Bolognat. Või kõige parem variant: võtta kohe pikemalt aega ja külastada nii Roomat kui ka muid kohti!

5 comments:

Kadi said...

Olen ka kuulnud, et Roomaga ei ole paljudel seda õiget "klikki" tekkinud - seda räägivad nii minu sõbrad kui ka olen lugenud reisikirjasid. Jah, tore linn, kuid on veelgi toredamaid. Siiski vahva, et ära käisid ja pilte jagasid - mu lemmik on Barbiconi. Pani muigama :D

miish said...

Alatu laim :D

Ma olin seal viis päeva ja selle põhjal julgen ka väita, et 2-3 päevaga ei jõuagi sisse elada. Me müttasime kõik viis päeva ringi ja avastasime iga päev uus kohti ja see toit ja vein ja inimesed... Ma lähen kindlasti tagasi :) Meil oli väga palju kontakte kohalikega ja see tegi kõik erilisemaks. Võib-olla ongi paljudel reisikogemus veidi selle puudumise tõttu kannatanud?

Ja ka ajastus, me käisime kevadel, kui sai juba t-särgi või kleidiga patseerida, päike lõõmas, loodus ärkas ja ilmselt ka inimesed sõbralikumad.

Eliise said...

Ma täitsa usun, et olen Roomale liiga teinud ning käisime ilma poolest kehval ajal. Samas on toit, vein ja inimesed Itaalias igal pool head, nii et mine võta kinni, kas Rooma nüüd NII eriline ikkagi on :D

Ave said...

Oo, kuidas mulle meeldis Rooma. Esimest korda olin seal 1997. aastal turismireisiga ning kõik jättis kustumatu mulje. Mulje oli niivõrd hea, et sattusin sinna mitmeid kordi veel.
Mõned aastad tagasi, kui olin sõpradega iseseisvalt Sitsiilia - Lõuna-Itaalia tuuril ja Rooma jäi viimaseks peatuskohaks... Oo, kuidas mulle enam ei meeldinud Rooma. :)

Susann-Marell Turi said...

Barbiconi pani ka mind muigama! :) Tead, sinu Rooma-kogemus võrdub minu Veneetsiaga! Ilmselt on asi lihtsalt erinevate asjaolude kokkulangevuses, mis vahete vahel päädib ootustele (ja üldlevinud arvamusele) mittevastava muljega.

Karbitiramisuuuu tundub põnev - kas oli ka hea?