August 11, 2016

Homme näitan Kihnu pilte, käisime seal nädalavahetusel kakerdamas. Täna tahtsin lihtsalt laterdama tulla, sest tuju on hea ja tuju on mul üldiselt ikka siis hea, kui on midagi oodata või kui pildistamisvallas miski elevust tekitab. Praegu on mõlemat. Kuidas hea tuju suudab ikka olukordi paremaks maalida - mind võiks vabalt praegust vihmasadu kuulates vallata torisemistuju, stiilis "suve polegi sellel aastal saanud", kuid hetkel on taustasabin hoopis mõnus ja torisemisest ei jälgegi!

Eile käisime sõpradel külas, saime õhtusöögiks Korea sööki - bibimbap. Välja näeb see nii, et kausi põhjas on salatilehtede kiht, seejärel riis ja selle peale kaunilt laotud juurikad, seened, idud, liha, kaste ja kõige peal praemuna. Ja kui seda ilu saab isu täis vaadatud, siis tuleb kõik läbi segada ja sööma hakata. Tundus võrdlemisi kerge einena, palju värskeid asju, kuid tegelikult oli ikka päris mehine kõhutäis ja juba poole peal oli tunne, et söön ja söön ja otsa ei saa. Aga niiii hea oli. Ja eriti hea oli see, et keegi teine süüa tegi :)

Juba järgmisel nädalal saab puhkusele ja minu jalg saab üle pika aja (1,5 aastat!) Itaaliamaale. Lugesin just Sandra Itaalia postitust ja tuli tuhin peale küll. Tahaks juba minna ja näha ja olla. Parem hakkan juba mõtlema milliseid raamatuid kaasa võtta ja kust neid saada, sest suure osa puhkusest kavatseme vedeleda rannas varju all ja lugeda. Peale selle tahan mina teise osa puhkusest ujudes veeta.

Registreerisin end täna sügisest algavale TTÜ täienduskursusele - hakkan raamatupidamist õppima. Oli aeg lõpuks silmad lahti teha ja näha märke, mis on end tegelikult juba väga kaua ilmutanud.. Jah, mulle istuvad numbrid, mulle meeldib pusida ja lahendada. Praegune töökoht ja elukorraldus (pole lapsi..) soosivad õppimist liialt, et sellele ei öelda.

 Vaatan vahel poolunistavalt ja viimasel ajal üha aktiivsemalt kinnisvarakuulutusi. Et enamvähem aru saada, mida pakutakse ja millises hinnas. Peab tõdema, et sellist korterit, kuhu meelsasti sisse koliks nii, et seal mitte midagi täiendama ei peaks on päris raske leida. Minu kriteeriumid: 3 tuba, kivimaja, kuni 70 ruutu, vähemalt 10 aastat vana maja, eraldi köök, gaasipliit, vaikne piirkond. Natuke vähemolulisemad asjad: vann, rõdu, pigem väike maja, hind alla 100 000. Suured plussid: sisse-ehitatud kapp, nagu meil praegu elutoas. Täiesti imeasjad on korteritel minu silmis aga valesti. Üks on loomulikult avatud köök, mida ei saa kinniseks ehitada (aknata köök?), aga see tundubki praegu pigem popp olevat. Aga kuidas teile meeldiks näiteks magamistuba, kuhu pääseb vaid läbi tualeti? Tahaks magama minna aga ei saa, sest keegi on vetsus. Tahaks üles ärgata ja kööki minna aga tegelikult pead veel rahutult ukse kõrval tammuma, sest keegi vaevleb kõhuhädadega. Seni olen leidnud ühe unistustekorteri, kuhu ma koliks KOHE sisse ja seal ei peaks mitte midagi enam tegema, kuid see maksab 189 000 euri ning on tegelikult veidi liiga suur kah (86 ruutu, topelt praegusest kodust). Igatahes kortereid on põnev vaadata, kuid kust ma lõpuks selle meie oma välja kaevan, kuhu ühel hetkel minna võiks, seda ma ei tea.

Nüüd hakkan küüsi lakkima ja ootan Nicolat koju. Tal on üks uus arvutimäng, mida me õhtuti koos oleme mänginud - Overcooked. Muidu mind jätavad mängud külmaks (kui välja jätta GTA San Andreas ja Rollercoaster Tycoon 2), kuid see on nii lõbus ja eeldab head koostööd, et lausa lust. Vaata SIIT.

Või siis kuulake head muusikat.

No comments: