June 28, 2016

Suvi Tallinnas

Kui tore oli 4 päeva puhata! Seda ei maksa enam ammu ära märkida, et vahel kaks päeva piisav ei ole, et puhata ja end üleni täis laadida, jääb nagu natukene väheks. Neli päeva aga oli täpselt hea ja paras.

Neljapäeval läksime rongiga Aegviitu, kotid head ja paremat täis. Sättisime end järve äärde, grillisime ja lamasime niisama. Meil olid maisitõlvikud, paprikat, suvikõrvits, grillvorstid.. Kui söömise raske ülesanne oli täidetud, viskasime maha pikali, lugesime ja ma lahendasin üle pika aja sudokut. Vesi oli jube külm, kuigi ujuda tahaks. Õhtul läksime tagasi linna, rongi oodates tegime veel peatuses söögipausi - olin võileivagrillil hommikul võikud kaasa teinud. Oo, kui ammu neid söönud polnud.. Tõsi, gluteenivaba sai on ikkagi natukene teine ja maitse polnud SEE.

Jõudsime tagasi kell 20 ning spontaanse mõtte tulemusena olime peagi neljakesi taksos, teel Sakku sõbranna vanemate koju. Istusime kasvuhoones (mida ei pidanud muide jagama loendamatute tomati- ja kurgitaimedega, vaid see ongi chillimiseks ümber tehtud), kus sääsed ei kimbutanud, ning tegime sauna. Üldiselt ma sauna ei igatse kunagi aga kui siis lõpuks saab kuskil, siis on pärast ikka mega hea olla küll. Jäime ööseks sinna.

Reedel sadas terve päeva vihma, kuid sellest polnud häda midagi. Kadi tegi meile hommikusöögiks pannkooke (jälle midagi, mida ma väga tihti ei tee, aga kui siis kord saab, siis on nii hea ja luban, et teen tihedamini), päeva jätkasime kodus, kus veetsime liialdamata terve päeva diivanil. Kord vaatasime telekast suvaasju, siis vaatasime filmi (Birdman), siis parandasime kahe peale matkapleedi ära, siis jälle lugesime Brexiti kohta. Oli tõesti puhkepäev, kus me ei teinud mitttte midagi kohustuslikku ega üleliia asjalikku.

Laupäeval käisime turul, sõime Sõõrikukohvikus suppi, paitasime paksu kassi ja tegime koduseid toimetusi: pesime pesu, lugesin, kokkasime, Nicola parandas jalgratast. Ka pühapäeval oli valdavalt kodune, kuid õhtu veetsime Paadis Nicola töökaaslastega juttu puhudes. Sealne vaade ja meeleolu on mõnna, eriti väljas istudes, kuid menüü, söök ja teenindus on iga kord nii erineva tasemega ja ei oska nagu midagi arvata. Hiljem autoga mere ääres väikest tiiru tehes ahhetasime nagu turistid - peale vihma hakkas taas selginema, meri auras ja oli udune, üldpilt väga kollane. Nädala lõpuks oli kohe eriti hea ja puhanud tunne, et jätkus aega kõike teha - niisama olla ja kedagi näha ka.

Nüüd olen end jälle töölainele sättinud. Järgmisel nädalal toimub üritus, mille viltuvedamisel vaadatakse just minu otsa, nii et parem on end ette valmistada igasugusteks stsenaariumiteks..

No comments: