April 11, 2016

Väevõimuga

 Võtsin siis nõuks nädalavahetusel väevõimuga pildistamisblokile vastu hakata. Ega erilist tuju polnud, kuid tassisin tavaari kohusetundest kaasa, laenatud objektiiv vajas testimist. Kokkuvõte: ülilainurk ei tundu mulle omane. Sellega on huvitav mõnes kohas mängida, näiteks see alumine magustoidupilt on küll lahe, aga üldiselt olen seda meelt, et kui mul peaks päriselt see sama objektiiv olema (16-28mm), siis reaalset kasutust leiaks see väga vähe. Kindlasti mitte nii palju, et sellist väljaminekut õigustada. Kohvikupildid on lainurgaga tehtud, ülejäänud minu enda 85 ja 50mm objektiividega, mis on mõlemad esimesest testimisest saadik olnud mugavad, kasulikud ja "loomulikud".
 Kuna laupäeval oli ilm selleks hetkeks sajune, kui linna jõudsime, ning Kiek in de Köki muuseum juba kinni pandi, läksime hoopis Neitsitorni kohvikusse. Sain alles hiljuti selle koha olemasolust teada ja olin meeldivalt üllatunud, et selline tore kohakene mul veel avastamata oli. Sinna julgeks välismaa külalisi viia küll! Avatud oli seal praegu Berend Wilhelm Valentin von Boc'i fotodest tehtud näitus, pildid aastatest 1935-1939.

Kui laupäeval jäime muuseumist ilma, siis pühapäeval saime see-eest topelt. Olime end Bastioni käikude tuurile kirja pannud ning enne uudistasime tornis samuti. Sain targemaks kah - näiteks ei teadnud ma, et kõnealused käigud olid alles viimase sõja ajal toiminud pommivarjendina, hiljem punkarite peopaiga ja lõpuks kodutute.. koduna. Lausa 2005. aastani välja! Kus olid linnaisade silmad?!
Nalja kah: tegin Nicolale lõunasöögiks eestlaste lemmikpastat: eks ikka seda koorekastet kana-peekoni-seentega! Kanapastat nimelt "ei ole olemas" (loe: ei ole Itaalias kombeks) ja vaene mees oli sunnitud sellist ilmaimet esimest korda elus sööma. Aga, üllatus-üllatus, söök olevat maitsenud täitsa hea.

2 comments:

Lotta said...

Tore, et pildistamisblokile vastu hakkasid.. mulle nii meeldivad sinu tehtud pildid! 😊

Eliise said...

Aitäh, Lotta!