November 28, 2015

Veerandsada

Esimest korda enda täiskasvanuelus otsustasin pidada sünnipäeva nii, et koos on minu sõbrad, kes muidu üksteist ei tea ja kokku ei puutu. Tavalise 5-6 külalise asemel oli meid eile kokku hoopis 11 (kõrghetkel 12). Oleks isegi veel rohkem olnud, kuid haigused on murdnud meist ka kõige tugevamad ning külaliste number jäi tagasihoidlikumaks, kui ma esialgu plaanisin. Mis võib ausalt öeldes isegi hea olla, sest palju rohkem enam poleks neid häid lambaid mu tillukesse koju ära mahtunud.
 Menüü koostasin ja valmistasin otsast lõpuni ise: gluteenivabad fetamuffinid, banaanikaerajõhvikakook, kirju koer, viineripirukad, hummus. Üritasin ajada enamvähem tervislikku liini (köögiviljad), aga ei saanud ilma klassikata (viineripirukad). Neid tegin kui konveieril, ise suud vesistades, sest kui on midagi, mida ma igatsen, siis see on vana hea viineripirukas. Et mitte end täiesti nälga jätta, otsustasin osta gluteenivaba jahu ning teha sellest soolaseid muffineid, mis mulle väga meeldisid. Teen neid kindlasti veel ning postitan retsepti blogisse.
 Kui on üks mure suure seltskonna puhul, kus mitte kõik ei ole omavahel tuttavad, siis on selleks tavaliselt grupistumise oht. Et seda juba eos vältida, oli mul õhtu jaoks välja mõeldud erinevaid tegevusi, et rahvast suhtlema panna. Peale esmast kõhukinnitust toimus meil tutvustusring, seejärel loosiga tõmmatud paarides viktoriin minu koht (kas teie teate, mitu paari on mul musta värvi jalanõusid? või mis on minu lemmikraamat?). Ülejäänud õhtu olid külalised jaotatud kahte meeskonda ning kätt prooviti nii mälumängus, laulude äraarvamises esimese paari sekundi põhjal kui ka nööri otsas pastaka pudelisse ajamises. Oleks mul vaid ruumi rohkem, oleks kindlasti toimunud ka kotijooks.
 Sellise programmiga läks aeg nii kiiresti, et ei saanud arugi, kui juba esimesed külalised pidid bussi peale kiirustama. Õhtu lõpetasime umbes poole seltskonnaga Pööningul, et mitte naabreid oma lõbutsemisega kadedaks ajada.
 Kingid olid sellel aastal täpselt kümnesse, sest oskasin küsimise peale õigeid soove avaldada - ikka neid praktilisi! Ka lilli toodi palju, mille üle mul on hea meel. Piltidelt on puudu Nicola kingitud köögikombain, üks veel postis olev raamat ning minu enda kingitus mulle (või siis pooleldi vanavanemate, kelle kingitud raha just sinna rändas): Sigma objektiiv praeguse kit-objektiivi väljavahetamiseks.
 Just siis, kui olin enne pidu ahjust viimased pirukad välja tõmmanud, tulid üllatusena minu juurest ühed peresõbrad läbi, kes mulle suure Iittala salatikausi, purgi ja sületäie roose kinkisid! Olin nii ähmi täis sellisest üllatusest ja kingist rääkimata, et ei osanud esimese hooga mitte midagi teha ega kosta. Õnneks taipasin siiski neid samu pirukaid pakkuda :) See kauss on ikka massiivne ja nii nii ilus. Minu kui kokkaja rõõmuks olen nüüd ka tänu sõbrannale ühe punase ahjuvormi võrra rikkam, see oli meie köögist tõesti puudu.
Jäin oma sünnipäevaga väga rahule ja mul on hea meel, et kõik mu mängude ja viktoriinidega kaasa (ja lausa ülihasarti) läksid. Vähemalt mulle jäi mulje ning paar inimest ka ütlesid, et selliseid niisama istumise sünnipäevi on olnud juba küll ja küll ning aktiivne viis õhtut veeta on vägagi teretulnud. Jätan järgmiseks aastaks meelde!

7 comments:

Anonymous said...

Sa näed imeilus välja! :) ja palju õnne sünnipäevaks tagantjärgi!

Eliise said...

Aitäh! :) Sõbranna tegi mulle meigi ja päev varem käisin juuksuris

Maris said...

Palju õnne, Eliise! Nõustun eelmise kommenteerijaga. :)

Ja pooldan samuti aktiivseid tegevusi sünnipäevadel - teil oli kindlasti väga tore!

Kriss said...

Palju õnne tagantjärgi! Näed tõesti imekena välja nendel piltidel :)
Nii lahe ja hubane sünnipäevapidu paistis olevat, ma nii igatsen selliseid kogunemisi!

Eliise said...

Ma tänan! :)

laura said...

Tõesti tundub piltide ja jutu järgi nii tore sünnipäeva olevat. Sellega seoses, palju õnne ka ikka! :)

Eliise said...

Oli tõesti tore, ikka veel meenutan :) Aitäh!