July 26, 2015

Pagi saare keskus ja minu viimane õhtu Horvaatias

 Pagi saare suurim linn on Pag, kus me ka ühel korral käisime. Seal ringi jalutades enam nii palju peohuvilisi ei kohanud ning võis näha rohkem kohalikku elu ja olu. Kitsad tänavad, pitsi heegeldavad vanatädid, kuuma käes vedelevad koerad. Keskus ise on siiski väike ning sellele teeb umbes poole tunniga tiiru peale. Õhtustasime mereannirestoranis, mille nimi oli minu mäletamist mööda Kaks Lampi. Sõime kalmaari, pudelivesi bränd oli teemasse sobivalt "Kala".
 Pühapäeval oli minu viimane õhtu Potočnicas. Teised jäid sinna üheks nädalaks veel, ja oleks minagi jäänud, kuid kui mina lennupileteid ostsin kaks kuud tagasi, arvas Sasha, et ta saab töö tõttu vaid ühe nädala olla. Ja ilma temata ma ei oleks ju kauemaks jäänud. Vahetult enne reisi sai ta teada, et töögraafik polegi nii tihe, kuid siis ei saanud mina enam midagi teha. Hea meelega oleksin paar päeva veel olnud, kuid lisanädal oleks võibolla isegi natukene liiga pikaks läinud.
 Et minu viimane õhtu veidi pidulikum oleks, tellisime pererahvalt õhtusöögiks kala. Imemaitsev.. Majaveini jagus hulgi ning üsna pea olime kõik võrdlemisi lõbusas meeleolus. Laulsime kitarri saatel Slovakkia laule ja viskasime niisama nalja. Käisime Sashaga viimasel jalutuskäigul ja tegime plaane järgmiseks kohtumiseks.
Selline see reisike oligi. Tagasiteel lennujaama jõudis mulle kohale kui hästi vedas mul reisiseltskonnaga. Valitses täielik rahu ja kõik kuidagi sujus hästi. Keegi ei kadunud ära kuskile, keegi ei torisenud, keegi ei vingunud, et miks me ainult vedeleme, keegi ei hädaldanud kuumuse üle, mitte keegi ei läinud tülli.. Nii suure grupi puhul üldiselt tekivad mingisugused ebakooskõlad, kuid seekord mitte. Kuigi ma Sasha perekonda juba enne teadsin, siis mõtlesin natukene ikka, et olen justkui perepuhkusele sissetungija. Võtsin kaasa 4 raamatut, sest kujutasin ette, et veedan enamuse aega üksi rannas lugedes (mille vastu mul samuti poleks mitte midagi olnud). Tegelikult lugesin läbi aga ainult ühe raamatu ning ülejäänud aja olin kõigiga suur sõber. Jäin puhkusega väga väga rahule ning võib juhtuda, et ühinen järgmisel aastal uuesti!

2 comments:

Jaanika L said...

Vaadates su pilte, siis ma ei jõua ära oodata kuna me Horvaatiasse puhkusele läheme. Imeilusad pildid. :) Kas läheksid sinna riiki tagasi reisile?

Eliise said...

Aitäh! Põhinedes vaid ühel saarel kogetule, siis läheks küll!