July 9, 2015

 1. Idülliline moment, kui kõik meie autod ühte ritta paigutati 2. Kodutänav
3. Hüvastijätukink endiselt töökaaslaselt 4. Järjekordne start sadama poole..

Ja homme ongi minu viimane tööpäev Helsingis. Ma ei plaaninud tegelikult ju üldse peale kooli siia  tagasi tulla, ja polekski tulnud, kui keegi poleks kutsunud. Algul arvasin, et jään arvatavasti ainult aasta lõpuni. Läks aga nii, et keegi mind siit ära ei ajanud ja ise ei läinud ma kah kuskile. Nüüd aga tunnen, et tahan koju..

Üks aasta on olnud piisav aeg igas mõttes - olen saanud keelt praktiseerida, teha erialast tööd, küllalt probleemilahendusoskust lihvida, natukene pisaraid valada ja seda "korralikku" stressi tunda, päris töömaailma näha, raha kõrvale panna, asjata närve kulutada (nagu mul kombeks), laevas loksuda. Olen end korduvalt üllatanud/ületanud ja saanud tööl hakkama selliste  müstiliste olukordade lahendamisega, mis algul vaid pea valutama ajavad. Näen, et olen arenenud ja oskan kindlasti rohkem, kui siin kaks aastat tagasi praktikat alustades. Niisiis olen tänulik selle kogemuse eest ja olen valmis edasi liikuma!

Õppisin siin ka palju enda kohta. Et tõesti ei maksa asjata närve kulutada. Et ei pea kõike oskama esimesel korral ning tehes õpivad kõik. Et üldiselt ei muutu mitte midagi enne, kui ise muutust ei nõua. Nägin ka seda, et ülim kohusetundlikkus ei pruugi alati hea olla - võib leiduda neid, kes seda ära kasutavad, või neid, kes võtavad suurt panust lõpuks iseenesest mõistetavana. Sain tunda seda, kui hea on olla kasulik, aidata ja saada klientidelt positiivset tagasisidet. Jään oma esimest päristöökohta veel pikaks ajaks meenutama.

No comments: