June 15, 2015

Thank You For Smoking (2005)

Ma ei leidnud üldse mingeid huvitavaid või hea kvaliteediga pilte, panen ainult postri siia. Mul on tunne, et postri järgi teatakse seda filmi ka üpris hästi, nii et isegi sobib.

Nick Naylor'i leivanumbriks on rääkimine ja inimeste veenmine. Ta töötab asepresidendina insituudis, mis üritab tõestada, et suitsetamisel ja kopsuvähil pole mitte mingisugust seost (rahastatud loomulikult tubakakorporatsioonide poolt). Tema on see, kes kutsutakse teleshowdesse, konverentsidele jms, kui on vaja kedagi, kes õigustaks, kaitseks, lükkaks ümber.. seisaks sigarettide eest. Kuidas sellise tegevuse kõrvalt aga eeskujulik lapsevanem olla?

Filmist endast mul ei ole palju muljeid. Meeldis algus, mõned kohad olid päris head, teema pakub mulle väga huvi. Lõpp oli aga minuarust väga mööda ja ei sobinud ülejäänuga kokku, selline laisk väljapääs. Imdb hinnang 7.6 on minuarust väga kõrge ja ei ole põhjendatud, ise paneksin kuskil 6/10 äkki. Kui väga igav, siis võib vaadata, aga midagi väga vaimustavalt lahedat nüüd ka ei olnud.

Aga just see teema on vähemalt minu jaoks huvitav. Üldiselt vajame me kõik mingisugust sissetulekut, traditsiooniliselt on selleks palk. Ja kui milleski hea olla, siis tähendab see ka paremaid võimalusi teenimiseks. Aga kus ja kelle jaoks oma annet kasutada? Kust läheb moraalne piir, kui kaua on vabandus "see on vaid mu töö" piisav.. Sellel teemal meeldib mulle vahel mõtiskleda. Et mitte teemast väga kaugele minna, siis võibki selle sama tubakaäri näitena võtta.

Ma ei usu, et kõik kuidagi moodi sigarettidega seotud inimesed suitsetaks. Ja kindlasti ei ärka nad hommikul üles ja ei mõtle esimese asjana kõigi nende kopsuhaigete ja otseselt suitsetamise tagajärjel haigeks jäänud ja surnud inimestele. Võibolla tundub neile nende töö lihtsalt tööna - vahet ei ole, ikka suitsetataks. Ma ise näen vahet sellel, kui kaugelt või lähedalt on tööülesanne seotud just suitsetamisega. Ei ole päris sama asi, kas töötad kontoris sekretärina, raamatupidajana, või disainid uuele brändile tootepakendit, tegeled suitsetamise ahvatlevaks muutmisega. Ma ise tunneksin vastuolu oma töö ja vaba ajaga, võibolla isegi mingit süüd. Samas ei oleks minu tegevus otseselt kedagi ju ohustav, on kõigi oma vaba valik mida teha, vastav informatsioon on kõigile üheselt kättesaadav. Lihtsalt küsimus jääks ikkagi õhku ja ma ei oska praegu öelda, kas tehtud tööst saaks samasugust rõõmu tunda, kui töötades millegi nimel, millesse ise usud.

Selliseid valdkondi on veelgi, kus ma tunneksin mingisugust vastuolu andes oma panuse, viimasel ajal olen seda just mõelnud väikelaenufirmade puhul. Mulle lihtsalt ei tundu nende pakutud teenus mitte kuidagi kasulik ja hea. No kui tihti on olukorda, kus sa tead, et raha tuleb paari päeva pärast ja seniks võtad laenu ning maksad selle kohe tagasi? Võibolla ei ole ma veel piisavalt "päriselu" näinud, ei ole mul kodulaenu, liisingut, mingeid rangeid kohustusi.. Et äkki käib selliste asjadega kaasas kiire rahavajadus, mille saab sama kiirelt paari päeva pärast tasutud. Mina näen kiirlaenus vaid seda halba poolt, hõlpsalt aidata kellelgi veelgi sügavamale laenude puntrasse langeda. Teinekord meeldib ka mulle öelda "lollidelt tulebki raha ära võtta", kuid kiirlaenu intresside juures ei ole see enam sama, mis Topshopist järjekordset Nicer Dicerit ostes. Kas mina olen see õige inimene otsustamaks, kes on loll, kelle pealt raha teenida? Kas üldse peab teenitud palga moraalsuse peale mõtlema, kui kodus on pere, kelle jaoks ei loe, mis viisil on raha tulnud? Või vähemalt senikaua, kui kõik on seaduslik.

No comments: