April 15, 2015

Viru raba

 Eelmisel laupäeval, kui ilm oli eriti kevadine, käisime Viru rabas. Meie, ja tundus, et ka iga kolmas tallinlane. Rahvast oli harjumatult palju, kuid imestada pole seal midagi. Asub ju see matkarada vaid lühikese väljasõidu kaugusel ning kuhu nendel linnainimestel ikka mujale minna, kui suvilat/suvilaga sõpru pole. Võtsime ette selle pikemat sorti raja, mis oli vist umbes 5-6 kilomeetrit pikk. Sellisest looduses luusimisest olin puudust tundnud ja vahepeal tuli Lapimaa tunne peale. Käisin seal 2009. aasta sügisel ning välja nägi see retk just täpselt nii: iga hommik sõidutati meid bussiga mõnele matkarajale ning sealt liikus igaüks oma tempos edasi, kes pildistades, kes niisama imetledes.

Vestluse käigus sai kinnitust jällegi tõsiasi, et minu mälu põhineb fotodel. Kui ei ole pildistanud = pole olnud. Nüüd orienteerun oma mälestustes veel blogile tuginedes. Ilmselgelt on see märk sellest, et olulisemad sündmused ja toredamad igapäevahetked on väärt üles märkimist, see on mulle hiljem endale justkui poole mälu ja päeviku eest.
 p.s. minu kootud sall!
 Hilise lõuna sõime Kuusalu kohalikus hittbaaris, kuhu olid sellel laupäeval tee leidnud nii matkalised, peaparandajad, ärimehed kui ka kudrutajad. Lõunapakkumise grillvorstidest ja kartulitest sai kõhu igatahes korralikult täis.

Kuusalu, muide - keset alevikku oli monument millelegi, mis kaugelt autost paistis justkui telefon olevat?! Kas keegi teab, miks? Google vastust ei andnud.

No comments: