January 11, 2015

My Week with Marilyn (2011)

 Colin Clark, noor filmihuviline, on võtnud eesmärgi iga hinna eest endale kasvõi mingigi töökoht Laurence Olivier'i järgmise linateose juures saada. Tema sihikindlust saadab edu ning peale esimeste proovikivide läbimist saabki temast Third Assistant Director Olivier'i järgmise filmi juures, mille peaosaliseks on Marilyn Monroe. Naine võlub Inglismaale saabumise hetkest nii fotograafe kui ajakirjanikke, kuid võtteplatsil ei hurma ta just kõiki enda hilinemiste ja nõudmistega. Tal on raskusi rolli kohanemisega ning ta kõhkleb enda oskustes. Kui Olivier on juba endast päris välja minemas ja solvab staari, siis Colin Clark oma pehme loomuga sümpatiseerib Marilyn'ile rohkem ning temast saab võtete ajal justkui naise tugiisik. Loomulikult kuuluvad (vähemalt ühel poolt) sinna juurde sügavamad tunded..
Esimese asjana tahan öelda: Michelle Williams Marilyn Monroe'na - parim valik! Lugesin hiljem, et kaaluti veel Scarlett Johanson'i, Kate Hudson'it ja Amy Adams'it. Ei ei ei.. eriti kohutav oleks Kate Hudson olnud, ma ei näe teda üheski rollis tõsiseltvõetavana, ning Amy Adams'il jääks vist välimusest puudu. Igatahes, kõige parem valik üldse ja need auhinnad on auga välja teenitud. Kuna ma ei ole Marilyn Monroe elulooga väga kursis, siis ei oska ma seda poolt kommenteerida, oli ta päriselt selline? Kas ta oli tegelikult ka võtetel paras pähkel ning palgati põhiliselt välimuse, mitte niivõrd tema näitlemisoskuse pärast? Huvi tekitas see igatahes küll ning biograafia lugemisest ei ütleks ära. Ka teised näitlejad olid usutavad ning oma rollides meeldivad. Oli ilusat muusikat, kenasid stseene, ajatut klassikat.

Kuigi film ise ei ole minu jaoks väga meeldejääv ning mingeid erilisi emotsioone, südantlõhestavaid või pisarakiskujaid stseene ei olnud, siis suuri probleeme v.a. üks kah ei ole. Ja see üks probleem.. Väidetavalt on tegemist tõestisündinud looga. Film põhineb Colin Clark'i kahel raamatul, mis jutustavad The Prince and the Showgirl'i tegemisest. Raamatud ilmusid alles 90nendatel. Sündmused toimusid 60nendatel. Ometi mäletab Colin Clark jube hästi dialooge ning põhimõtteliselt suurem enamus isikuid, kes saaks lugu ümber lükata või tõestada (Marilyn Monroe esimesena) on surnud. Oli see kõik siis tegelikult nii või tahtis Colin, et tal oleks olnud side selle naisega ning siis hiljem kujutas endale rohkemat ette, kui tegelikult oli? Mulle hakkas lõpuks Colin Clark'i tegelaskuju natuke vastu, sest ta on endast kirjutanud (vähemalt filmis on küll nii) kui Marilyn'i päästjast ning ainsast inimesest, kes naist TEGELIKULT mõistab. Ja kirjutada kaks raamatut ühe filme võtetest.. Kõlab nagu oleks jube palju juhtunud, aga.. Ma ise arvan nii, et jah, äkki tõesti tabas ta Marilyn Monroe kuidagi nõrgal hetkel, oli toeks ning siis nad suudlesid, kuid sellest mingisugust tugevamat sidet välja lugeda, kas ikka maksab.. Arvan, et meil kõigil on olnud juhuseid, kus kõige parem on murest rääkida võhivõõrale inimesele, kuid see ei tähenda automaatselt hingesugulust või midagi enamat. Otsisin natukene google'ist ning inimesed võtetel täheldasid nende kahe vahel vaid platoonilist sõprust, ei midagi enamat. Filmis aga oli see ühel hetkel väga selgelt kõigile teada, et just Colin on see, keda näitlejatar raskel hetkel vajab. On need raamatud siis ühe mehe püüd end tähtsamana näidata? Kahjuks tundub mulle nii..

No comments: