October 25, 2014

Kirsitubakas (2014)



Kohe, kui seda trailerit nägin, teadsin, et seda filmi ma pean nägema! Ja see juba tähendab midagi, sest üldiselt ei tunne ma väga suurt huvi Eesti filmide vastu, ma ei teagi täpselt miks. Võibolla on see mingisugune iganenud eelarvamus, mida ei ole suutnud ka väga positiivne kogemus ("Kertu") muuta. Aga see trailer oli kahtlemata midagi sellist, mis kohe kutsus vaatama ning see ilus muusikapala.. Ootasin vaatamist väga! Lõpuks see päev saabus, Sõpruse kinos, mis on muide mu lemmik, kuigi satun sinna heal juhul kaks korda aastas. Nii nagu eelmine kord, mõtlesin ka sellel korral, et see ei sobi kuhugi, ikka rohkem peab käima, aga näed..

Laura on 17-aastane neiu, kes elab väikelinnas, kus suvel on veel vähem tegemist, kui muidu. Ühel päeval kutsub sõbranna Merit ta rabamatkale, mida korraldab Meriti isa sõber Joosep. Väikese grupiga alustatakse teed, ning varsti tajub Laura sügavamat huvi Joosepi vastu. Peale matka ametlikku lõppu teeb Merit ettepaneku Lauraga kauemaks metsa jääda, ning kuna linnas neid midagi erilist ootamas ei ole, nii tehaksegi. Algselt suundub Joosep Laura palumisest hoolimata koju, kuid ühineb tüdrukutega peagi uuesti ning koos veedetakse veel mõned suvepäevad. Koju naastes ei suuda Laura Joosepit unustada ning mõtiskleb selle üle, kas ehk mehelgi jäid matkast erilisemad mälestused.
Mulle meeldisid filmi rahulikud ja rikkumata loodusstseenid, minu rõõmuks oli seda ilusat trailerimuusikat lausa kaks korda. Mulle meeldis, et loo tagatausta oli avatud, Laura käitumine ja tunded olid kergelt mõistetavad. Vahepeal tundus dialoog natukene sunnitud, vähemalt ma ise ei usu, et päriselt mõnes sellises olukorras keegi just selliseid sõnu kasutaks. Silma riivas peaosalise lakkamatu juustesilumine, samas tean inimesi, kes ka tegelikult iga 16 sekundi tagant juuksesalku kohendavad või silmadelt tukka viskavad, nii et selle detaili märkamine oli võibolla mu enda probleem.

Tore vaatamine, ei pidanud pettuma, kuid minu jaoks ei olnud väga meeldejääv film. Vaatasin seda nädal tagasi, ning ei ole rohkem sellele mõelnud. Midagi oli justkui puudu, kuid kui sellest oleks mingisugune jube tegevusterikas suhtedraama tulnud, kas ta siis enam nii usutav oleks? Praegu teebki minuarust filmi heaks see, et ta on piisavalt reaalne, selliseid olukordi ja just täpselt sellise lõpuga on palju. Tegelased olid omad, vast igaühe sõprusringkonnast võib leida mõne Joosepi, Laura või Meriti. Niisiis ei ole selleks "miskiks", mis puudu on, sündmuste vähesus. Ka suhteliselt rahulik film võib vägagi meeldejääv olla (esimesena torkab pähe eelmise aasta "Breathe In", natukene sarnase temaatikaga, mis väga meeldis ja soovitan vaadata!). Ja mingil imelikul põhjusel mõtlesin ma filmi lõpus "Kertu" peale ja kuidas see mulle ikka rohkem meeldis, kuigi mingit seost neil otseselt ei ole, et võrrelda. Niisiis - ilus vaatamine, kuid kahjuks peale mõnda aega enam erilisi emotsioone ei tekita.

2 comments:

pi-pi said...

minus tekitas sarnase tunde. kuna lugesin arterist eelnevalt maimikute intervjuud ja teadisin yldiselt lugu ennast ka ilma treilerita (läkisn vaatama juba ainuyksi nime pärast - kirsitubakas justkui lõhnab mu enda teismeliseaastate järele), siis millegipärast kasutasin pärast sõbrannaga filmi yle arutades samu sõnu - et ilusad loodusvaated ja hea muusikaline taust ning rahulik; samas ei suutnud ta mulle jätta mingit tugevamat emotsiooni. mõtlesin, et ehk on see liigsest haibist, sest tuttavad väga kiitsid, aga tõenäoliselt mitte - ootasin lihtsalt veidi teistssugust .. midagit.
ja kertule mõtlesin pärast vaatamist; filmi ajal meenutasid paar stseeni ysna väga "jan uuspõld läheb tartusse" filmi.
hea oli su kommentaari lugeda :)

Eliise said...

Just nii, ootused ei olnud tingimata nii nii kõrged, vaid oleks nagu midagi veel ja natuke teistsugust tahtnud.

Aitäh!