July 26, 2014

Teine massiivpostitus sarjast "Peale lõpetamist"

Oh hoo.. Milline pikk vahe on sisse jäänud. Sellest peaks järeldama vaid üht: ju on siis tegemist olnud seal, kuhu internetilevi ei küündi või kui küündibki, pole pikemaks jutustamiseks lihtsalt mahti olnud. Igatahes siin on lõpuks teine postitus mu puhkusest. Võtsime Nicolaga rendiauto ning minu hoolikalt koostatud ja planeeritud marsruut sai lõpuks ette võetud. Esimene peatus oli Kauksi telklaager, kuid saju, külma ja pilves ilma tõttu olime praktiliselt ainsad külastajad. Veetsime õhtu rannas jalutades, sulgpalli mängides ja kodust kaasa võetud pirukaid mugides.
 Järgmisel päeval võtsime suuna Tartu poole, kulgesime läbi Mustvee ning meie teele jäid nende päevade jooksul mitmed National Geographic'u raamid
Mustvee Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik
 Alatskivi loss
 Lõunat sõime Tartus Werneris ja saime arvatavasti terve puhkuse parimat sööki. Võtsime erinevad kalad ja mõlemad olid väga väga head. Pärast külalisteraamatut sirvides selgus, et me ei ole ainsad, kes sööki kiidavad, kuid üks kodanik väljendas selgelt oma pettumust kirjutades "VÄGA HALB ALKOHOL".
 Öö olime Põlva lähedal, kuid vihma tõttu ei saanud kuhugi suurt liikuma. Lootsime ainult, et järgmine päev on ilusam ja jätsime suurema ringi trampimise ära. Läkski õnneks ning saime järgmisel päeval Taevaskojas käidud ilma vihmata. Loomulikult sõitsime Lonniga.
 Edasi läksime Võrru, lõunatasime Springis ja jalutasime promenaadil. Kooki ostsime Maximast ning tahtsime seda Verijärve äärde sööma minna, kuid me ei leidnud õiget kohta üles, kuhu autoga ligi pääseks.
 Vihm aga ei jätnud meid täielikult maha, sest selleks ajaks kui Munamäe tippu jõudsime, avanes meile selline vaatepilt. Üks mees rääkis telefoni otsas isaga ning tuli välja, et lähedal asuvas külas on teed täiesti üle ujutatud..
 Bologna jalgpalliklubi on nüüd Eesti kõige kõrgema tipu vallutanud
 Ööbisime Rõuges ning kuigi kartsime külma ja niisket magamist ilma soojustuseta onnikeses, oli tegelikult oodatust palju hubasem. Ühiskasutuses olev kööginurk oli aga naljakas, külmkapp ei töötanud ning Nicola sai igaveseks kustumatu mälestuse kuivkäimlast. Mina vana maatüdrukuna olen loomulikult taolise süsteemiga juba vana sõber ning ei pidanud vajalikuks hoiatadagi, kuid talle tuli see üllatusena. Õhtusöögiks tegime lihapalle soojaks ning kiirkartuliputru.
 Sangaste loss
 Eelviimasel päeval seadsime autorattad Pärnu poole. Oli väga tuuline ilm, ujumismõtte võis kahjuks kohe peast heita. Ööbisime Pärnu lähedal Nurmeveski külalistemajas, millest mul kahjuks pilte pole, kuid meenutan neid hea sõnaga ning julgen soovitada, kui seal kandis ööbimist tarvis on.
 Täitsa viimasel päeval, enne Tallinna jõudmist, pidime kindlasti minu lemmiklinnast läbi minema. Nicola on rongisõber, nii et seda enam oli põhjust minna. Jalutasime promenaadil, lõunatasime Taksi pubis. Söök oli hea ja mõistliku hinnaga, saime kahekesi 7 eurtsiga söönuks.
 Peale meie ringsõitu oligi järsku Laulupidu käes. Käisime mõlemal kontserdil, kuid mõlemale meist meeldis esimene õhtu rohkem. Ka Tantsupeol käisime, mis Nicolat väga lõbustas, sest tantsu ja mustreid on meelelahutuslikum vaadata, kui kuulata laule. Mulle meeldis ausalt öeldes 2009. aasta tantsupidu rohkem. Oli justkui selgemini mõistetav teema, mida tantsud edasi andsid ning Tuulevaiksel Ööl oli ülekõige laul. Selle aasta tunnuslaul oli küll ilus kuulata, kuid ei jäänud kuidagi nii hästi meelde.
Peale pidustusi jäi meil üks päev kohvreid pakkida ning teisipäeval ärkasime kell 3 hommikul. Läksime koos lennujaama, isegi turvakontrollist läksime koos läbi, kuid lennukid olid kahjuks erinevad. Nicola läks koju, mina suundusin järgmisele seiklusele enne viksiks ja viisakaks tööinimeseks saamist. Sellest järgmine postitus tulebki.

1 comment:

Kadi Kevvai said...

Nii tore & armas postitus. Tundub, et teil oli tõeliselt mõnus reis ja ööbimiskohad toovad igasugu lapsepõlvemälestusi meelde. Peaks ka Eesti peal lähiajal ringi vaatama! Ja fotod on ka väga ilusad!