May 20, 2014

The Grand Budapest Hotel (2014)

 Sissejuhatuseks võib öelda, et oli see alles visuaalselt meeldiv kogemus. Tegu oli justkui liikuva maali, mitte filmiga, te vaid vaadake neid samuseid pilte siin postituses. Kui vahel pean ilusate või huvitavate kaadrite otsimisega vaeva nägema, siis sellest filmist oleks põhimõtteliselt iga kaader olnud eraldi jäädvustamist väärt. See ei ole Wes Andersoni juures midagi juhuslikku, samamoodi oli tore värviline vaatamine Moonrise Kingdom. Seda kõike võimendas veel fakt, et üle pika aja olin kinos ning suurel ekraanil on alati kõik veel eriti muljetavaldav.
 Noor kirjanik reisib 1968. aastal Zubrowka vabariigis asuvasse Grand Budapest hotelli. Kuna turistihooaeg on läbi, peatuvad hotellis üksikud külalised, teiste seas hotelli eraklik omanik Mr. Moustafa. Kirjanik saab mehega jutu peale ning nad õhtustavad koos, mille jooksul mees räägib oma teekonnast hotelli omanikuks saamiseni.

1932. aastal alustas Zero Moustafa hotellis tööd jooksupoisina. Sellel ajal tegutses hotelli uksehoidja ja põhilise juhina M. Gustave - mees, kes teeb kõik endast oleneva, et hotelli klientidele pakkuda vaid parimat, ja seda eelkõige nendele, kes juhtuvad olevat vanemas eas jõukad blondid prouad. Kui aga üks nendest prouadest kummalistel asjaoludel sureb ning ta pärandab Gustave'ile ühe oma kõige väärtuslikemast maalidest, süüdistatakse Gustave'i mõrvas. Gustave võtab koos ustava Moustafa'ga selle, mis pärandi järgi temale kuulub, ning algab nõiajaht, millest noore poisi ja mehe vahel viljakas sõprus alguse saab.
Lisaks hurmavale pildilisele poolele, oli lugu haarav ning tegelasi väga palju ning omanäolisi. Kuulsaid näitlejaid oli küllaga ja nagu teada, meeldib mulle eriti Saoirse Ronan. Kes on näinud Wes Andersoni eelmist filmi, Moonrise Kingdom'i, siis tegemist on millegi sarnasega, kuid vähemalt minu jaoks isegi paremaga. Meeldis ka eelmine mulle oma kummalisuse ja kenade värvidega, kuid siin oli see kummaline loogilisega rohkem tasakaalus ja veidrad tegelaskujud reaalsemad. Olen näinud vaid neid kahte Andersonilt, poolikult ka Darjeeling Limited'i, ja mulle väga sümpatiseerib see, kui režissöör kasutab mitu korda samu näitlejaid, kasvõi väikestes rollides. Kõik meeldis mulle ja mitte midagi ma ei muudaks, see räägib juba enda eest, muidu ikka pirtsutan.
Igal juhul soovitan, üks viimase aja nauditavamatest filmidest!

No comments: