December 10, 2013

Tallinna Valgusbiennaal, teletorn ja botaanikaaed

 Mõni aeg tagasi toimus Tallinnas selline tore üritus nagu Valgusbiennaal, mille raames olid linnas mitmed hooned erivalgustusega kaetud ning esitletud olid erinevate maade valguskunstnike installatsioonid. Soovijad said osa võtta tasuta ekskursioonist, mis külastas märkimisväärsemaid sündmuspaiku ning sai kuulda kunstnike mõtetest. Kuna mul oli sellel ajal just üks külaline võõrustada, otsustasime kindlalt osa võtta, kuigi väljas oli juba päris karge olla. Soojendamiseks võtsime raekojaplatsilt glögi, mis osutus plaanitust tunduvalt kangemaks vägijoogiks, niisiis võttis ekskursioonirühmal sabas püsimine kergelt jala vingerdama.. Hiljem kosutasime oma külmast kangeid kehasid ja tühje kõhte Müürivahe Revali kohvikus, kus on hubane olla ja lõhepelmeenid maitsvad.
 Üks lätlaste huvitav moodustis oli see: pulsimõõtja oli ühendatud kaleidoskoobiga, mis siis vastavalt sinu pulsisagedusele valis välja loo, mida kõlaritest üle Viru tänava üürgas ning seinale projekteeriti vastavalt sinu pulsile liikuv kaleidoskoobi pilt. Oli kuum sõna ning rahvas oli lõbustatud olekus.
 Mäletan, et selle väikese labürindi üks mõte oli teisendada magalarajoon sellisele tasandile, nagu on vanalinn, st. kõik majad on üksteisele väga lähedal ja kõrvuti.
 Mõelda vaid, et mul oli veel uuendatud teletornis käimata. Õnneks saime paar sellist päeva, kui päike paistis ja ilm oli üpris tore arvestades praegust aastaaega. Nii kasutasimegi juhust ning ühendasime teletorni ja botaanikaaia külastuse. Need puutetundlike ekraanidega seened olid täis erinevat infot Eesti kohta. Näiteks sai ühest nendest kuulata Arvo Pärdi muusikat, Spiegel im Spiegel oli loomulikult olemas, tunnen selle loo une pealt ära.
 Botaanikaaias toimus sellel ajal mingisugune fotokoolitus või uute kaamerate katsetamine või midagi sarnast. Igatahes kui seal ringi kõndisime küsis järsku üks mees minu käest ilma mingisuguse sissejuhatuseta, viibutades oma kaamerat minu poole:"Kuule mida see nupp teeb?" Ütlesin, et ma ei tea päris täpselt. Ju ta arvas, et olen ka koolitusel osaleja ja võibolla parema mäluga kui tema :)
 Veel külastasime Lennusadamat ja tahan ühte toredat sünnipäevakinki samuti siin näidata, need jätan järgmisesse postitusse.

4 comments:

Mari said...

Reval Cafe lõhepelmeenid on tõesti märkimist väärt. :) Ja need koogid ... Mmmh!

Una Park said...

Tallinn on ikka tore! Nii tihti on huvitavaid asju linnapeal näha nagu see valgusmäng.

Mulle meeldib väga see pilt, kus on meestelõks ja üks saak ongi juba lõksujäämas ;)

Teletorn on väga lahe. Nii palju on viimastel aastatel Tallinnas uusi külastusväärseid kohti tekkinud. Aga kõige lahedam asi on ikka Skypark.

Lõhepelmneenid? Pole sellistest kuulnudki. Kõlavad mahlaselt!

Eliise said...

Lõhepelmeenid on tõesti head seal, kui järgmine kord koju satud, siis kindlasti mine (või lähme lausa koos..?) :)

Una Park said...

Ooo, kokkusaamine on hea mõte! :) Aga ma olen nüüd taimetoitlane... seekord jäävad pelmeenid mul söömata.