October 17, 2013

Mägedesse Elisa juurde + kurjad tüdrukud

 Ühel päeval kutsus meid enda juurde külla Matteo vana klassiõde Elisa, kelle kodu asub mägedes. Sinna sõit kulges mööda jube kitsaid ja käänulisi teid, niisiis oli üles jõudes nii minul kui Sashal süda paha ja kõhus keeras. Aga selle iiveldamise juures olin siiski hämmingus mägedest ja sealsetest vaadetest, isegi peale San Marinos nähtut. See ülemine pilt on tehtud Elisa kodu verandalt.
 Peale poeskäiku, mis kohalikus külapoekeses kujunes üpris pikaks, kuna nii vorstiviilutaja kui kassapidajaga on vaja paar sõna juttu puhuda, asusime küpsetama. Matteo pakkus, et ma võiksin teha oma banaanikeeksi, mida kord neile Soomes tegin. Mõeldud, tehtud. Elisa küpsetas soolaseid ja magusaid saiakesi ning tal oli veel kõike head ja paremat valmis tehtud.
Õhtusöögiks olid meil väikesed ümmargused lapikud kuklilaadsed asjad, kuhu igaüks endale meelepärast sinki, vorsti, juustu jms peale sai tõsta.
 Ning magustoiduks.. nutellatäidisega saiakesed, minu keeks, kirju koera moodi maius (seal tehakse seda rohke rummi ja ilma marmelaadita) ning kookosemaiustused. Seda kõike oli tõesti palju ja maitses loomulikult hästi.
 Peale söömist mängisime ühte eriti kummalist lauamängu, mille seletamine võttis kauem aega kui mäng ise - Horse Fever, ehk on keegi enne kokku puutunud? Mängul oli oma plaat muusikaga kaasas ning miljon erinevat nuppu ja kaardikest ja jubinat. Ausalt öeldes olen ma rohkem vana hea Aliase ja teiste lihtsakoelisemate mängude fänn. Lauamänge mängisime reisi jooksul teisigi - Affare Fatto, mis oli rohkem õnnel ja läbirääkimistel põhinev mäng ning Uppsala, kus pidi kõvasti oma geograafiateadmised käiku laskma.
Lõppu üks kuri pilt minust ja Sashast. Pildi sünnilooks võib pidada seda, kuidas meile mõlemale on ühel või teisel viisil, pehmemal või vähem pehmemal määral öeldud, et meie iseloomude juures saab ühel päeval meie abikaasadel raske olema, kui me nad üldse leidma peaks kuskilt. Tundub päris karm ütlemine ning arutasime, et ise me endid küll nii hulludeks juhtumiteks ei pea ning reisi jooksul suutsime paljudes olukordades palju rahulikumad ja leplikumad olla kui meie temperamentsed võõrustajad, et kuidas siis nende abikaasadel veel olema peaks..? No ja siis mõtlesimegi, et teeme ühe asjakohase pildi, just nii keerulised neidised olemegi.
 Järgmisel päeval sõitsime lõunatama ja veidikene jalutama lähedalolevasse väikesesse linna. Lisaks käisime järve ääres, kus oli jube kõva tuul ning ühes metsatukas, kus olid jube suured puud.

No comments: