September 29, 2013

Ööpimeduses jäätisehõnguline Bologna

Meie esimese täispika päeva lõpus läksime Bologna kesklinna hilisõhtusele jalutuskäigule ja väikesele jäätisetiirule. Hommikupooliku veetsime laboris aidates Matteol tööd teha (tema ülesandeks mikroskoobiga seeni uurida, meie ülesandeks numbreid arvutisse trükkida) ning seejärel käisime sushit söömas, kummastki üritusest mul kahjuks pilte pole.

Igatahes õhtul sõitsime bussiga linna. Meie kodu selleks kaheks nädalaks asus Casalecchio di Reno's, mis on linn täpselt Bologna külje all. Matteo elabki tegelikult seal, kuigi põhiline jutt käib siiski Bolognast. Linnale on iseloomulikuks majade välisfassaadidel olevad võlvide alused (portikus on vist selle õige nimi), mille all kulgevad jalakäijate teed. Selliseid teid jagub Bolognale u 40 kilomeetri ringis.
Kuuldused itaalia jäätisest kui millestki enneolematust on vist paljude kõrvu jõudnud. See ei olnud asi, millele ma enne sõitu just mõelnud oleks (küll ei saa seda öelda pasta kohta, aga sellest juba järgmises postituses, hehehee..). Kui tuli otsus, et jah, täna saab olema päev, kui lihtsurelikele tutvustatakse ühte Itaalia suurimatest võludest, hakkas juba põnev küll - kuidas ta siis nii eriline on? Need lihtsurelikud olime loomulikult mina ja Sasha, vaesekesed, kes on pidanud terve elu vale jäätist sööma.
Mis ma öelda oskan - oli väga hea. Ja täitsa mõistan nüüd miks Matteo itaalia jäätisest rääkides on nimetanud seda päris jäätiseks ning poe omale viidates on tegu justkui millegi alamaga. Mäletan šokolaadi ja pistaatsia oma ning ma vist seletakski selle jäätise "pärisuse" ära sellega, et kui on öeldud šokolaadijäätis, siis ta seda tõesti on. Mitte ainult värv ei tõenda seda, vaid ka väga rikkalik konsistents ja ehe tummisus, koonerdatud ei ole ühegi koostisosaga. Oh..
Õnnelikud lapsed said linna peale. Meiega ühines nende hea sõber Luca, kes ootuspäraselt osutus sama lahedaks kujuks, kui meiegi.

3 comments:

kristiina, see keskmine said...

See on nii vahva postitus, eelkõige vist selle pärast, et ise ka just augusti alguses mõned päevad Bolognas veetsin suure eurotrippimise käigus. Kas seitse saladust õnnestus ära näha?

Eliise said...

Seitse saladust, miks ma alles nüüd googeldades nendest teada saan?! No paar tükki sai nähtud, kuid seda juhuslikult turistitsedes

kristiina, see keskmine said...

Meil oli täpselt samamoodi, no ei oleks osanud midagi vaadata täpselt nii või sellise nurga alt. Õnneks kohalikuks hostiks (olime Couchsurfiga) oli tore kirjanikupoiss ja ta ikka rääkis ja näitas osasid asju.