November 7, 2012

Stockholm

Reede hommikul jõudsime pool kümme Stockholmi. Esimese asjana läksime Sashaga kuningakoja juurde, et Matteoga kokku saada. Nägime vahtkonna vahetust. Edasi veetsime päeva kolmekesi vanalinna peal ja läheduses ringi jalutades. Erilist tähelepanu pöörasin seekord erinevatele vaateakendele, sest nendele läheb tegelikult palju kellegi energiat, mõttetööd ja vaeva, kuid tihti tormatakse sellest "suhtluskanalist" lihtsalt mööda. Lisaks pidasin meeles ikka üles vaadata, vaid enda ette ja silmade kõrgusele vaadates võib palju kaduma minna.
Stockholm meeldib mulle õhkkonna ja üldise meeleolu poolest rohkem kui Helsingi. Linn ise tundub kuidagi palju läänelikum ja suurlinlikum. Inimesed tunduvad kõik intelligentsed, stiilsed ja seda kõike äärmiselt loomulikul viisil ja pingutamat.
Lõunast mul pilte pole, kuid sõime ühes kiirsöögikohas nimega Max. See on rootsi kett ja nad tegutsevad lisaks veel Norras ja Taanis. Mina polnud sellest kohast midagi kuulnud, kuid keegi Sasha koolikaaslane, kes samuti kruiisil oli, pidi sealt kohast ühe burgeri oma tüdrukule tagasi koju viima. Tal oli lausa kaasaskantav külmik kaasas (see valge kast, kus käivad külmablokid sees). Meil tekkis ka huvi, et mis imekoht see selline on, et ühe burgeri pärast selline vaev ette võetakse. Või siis võiks see olla uus mõõde suurele armastusele - "Armastan sind nii väga, et võiks lausa burgeri teisest riigist sulle tuua". Igatahes küsisime teed umbes viielt kohalikult, kes kõik näitasid eri suunda. Küll juhatati meid Burger Kingi ja igale poole mujale. Lõpuks leidsime ja tellisime samad burgerid, mida see noormees pidi ostma. Ja olid tõesti head. Kui peaksin kunagi seda kohta kuskil uuesti nägema, siis läheksin meeleldi.
Siin pildil võib näha minu uut jopet. Kui olin Tallinnas, käisime KÕIK mõeldavad poed läbi - Viru keskuse, Kaubamaja, Stockmanni, Ülemiste, Rocca al Mare.. No ja ei ole seda, mida vaja. Mul ei olnud just palju kriteeriume - ei tohtinud olla väga õhuke, kuid mitte ka nii paks, et see näeks välja nagu keha ümber rulli keeratud madrats. Materjaliks midagi riidetaolist. Kindlasti kapuuts. 75% jopedest olid põhimõtteliselt kileviinerilaadsed tooted. Ülejäänudel oli puudu kas paras paksus, kapuuts või mõnus materjal. Kuni siis Stockmannist leidsin ma selle Ichi jope, mis pildil - suuruses XS. Terasem silm võib märgata, et ma ei ole just XS-laadi peenikeste killast. Kuid rakendades kurikuulsat "Saladust", kinnitasin ma endale, et jah, ma saan selle jope. Kodus googeldasin nii, et näpud tulitasid. Leidsin selle jope Zalando netipoest, sama hinnaga, tasuta postikulu. Ja neil olid suurused M ja XL. Mõeldud, tehtud, nädal aega hiljem võisin pakile järele minna.
Päev jäi suhteliselt lühikeseks, sest kell 4 pidima juba tagasi sadamas olema. Jäime igatahes kolmekesi linnaga ja meie käiguga väga rahule - meil vedas ilmaga, oli novembri alguse kohta soe ja vihma ei sadanud. Oleks tahtnud võibolla mõnest huvitavast poest läbi jõuda, kuid käisime ainult ühes suveniiripoes korraks, kust Matteo postkaarte ja Sasha magneti ostis. Mulle meeldib pigem toidupoes mingeid uusi asju uurida ja kaasa osta, kuid seekord jõudsime vaid ühte R-Kioski laadsesse putkasse, kust sain šokolaadi nimega "Plopp".

2 comments:

una said...

Ooo, Max burgerid on ülihead! Ükskord Rootsis olles sõime neid hommiku- JA õhtusöögiks!! Kõige paremad burksid on aga Eestis. Ikka kapsasalatiga! Näiteks Räägu omad.

Kas jõulukaunistusi polnudki veel akendel? Siin Iirimaal juba ammu jõulud käivad.

Väga ilusad pildid! Nagu alati.

Tervitustega Una

Eliise said...

Kusjuures jõulunänni oli tõesti üllatavalt vähe väljas. Nii palju mäletan, et ühel väljakul oli glögiputka moodi asjandus väljas.

Aitäh!