November 11, 2012

Asjalik jutt

Uskumatu aga avastasin just praegu, et kogu siin oldud aja olen näidanud pilte ja rääkinud vaid nädalavahetustest ja muudest lõbusatest sündmustest, mis jätavad eksliku mulje, nagu käiks siin vaid üks suur hängimine ja sotsialiseerumine. Räägin siin kohal vaid endast ja enda kogemusest, kuid nii pole see sugugi olnud. Eriti nüüd, kui semestri lõpp hakkab lähenema ja sellega koos ka igasuguste tööde tähtajad.. Võibolla olekski aeg siin teha detailne kokkuvõte minu õpingutest ja ainetest, mida siin võtan.
 Kõik ained, mida siin Metropolia koolis võtan, kooskõlastasin enne oma koduülikooliga, et oleks võimalus need hiljem üle kanda. Sellest hoolimata toimuvad praegu koduülikoolis sellised ained, mida siin pole (näiteks laondus), niisiis pean järgmisel semestril hakkama kangesti aineid järgi tegema. Meie koolis on selline lõbus süsteem, et mingeid ainetele registreerimisi pole - saad tunniplaani, nagu keskkoolis. Käid kõigis loengutes ühtede ja samade inimestega. Kui sind kohal pole, siis ei saa sa seda ainet järgmisel semestril võtta, vaid kas a) lepid kuidagi õppejõuga kokku järeletegemises b) ootad aasta, et võtta see aine aasta nooremate tudengitega. Igatahes mõtlen ma kõigele sellele kord, kui Tallinnas tagasi olen. On enne mind sellega hakkama saadud ja saan minagi. Siit tuleb nüüd aga minu ainete loetelu.

Introduction to Supply Chain Management - Tarneahela juhtimist pidin ma raudselt siin võtma, kuid arvatavasti erineb selle aine korraldus kodus toimuvast radikaalselt. Nimelt peale 4 tavalist loengut jagati meid 3-liikmelistesse rühmadesse (kokku 10) ning alustasime arvutisimulatsiooni RealGame mängimisega. Pidime seal mängus juhtima ühe tootmisettevõtte tegevust. Põhiülesanded olid toormaterjalide tellimine (millal, kui palju, kui tihti, kas teha seda manuaalselt või panna automaatsüsteemi peale?), laovarude juhtimine (kui palju valmistooteid varus hoida, kui palju toormaterjale), tootmise juhtimine (mitu vahetust tööl hoida, kui palju töötajaid, masinaid). Pidi investeerima raha marketingi ja researchi, et toodete kvaliteeti parandada. Kõiki neid protsesse pidi kohandama tellimuste arvule - kas ja kui palju on nõudlust ja millisele kolmest tootest, millistele turgudele keskenduda. Igatahes oli tegemist kõvasti ja kogu mäng toimus nii, et 10 firmat konkureerisid omavahel. Mäng toimus nn reaalajas - näiteks 15 sekundile päriselus vastas 1 tund mängus. Iga mängusessiooni lõpus vaatasime üle koondtabelid ja graafikud - kes on kasumis, kes müüb kõige rohkem jne. Lõpuhinde panemisel arvestatakse mängutulemust 10% ulatuses ja minu meeskond sai 3. koha :) Ülejäänud 90% hindest moodustavad üks iseseisev kodutöö ja 2 RealGame'iga seotud rühmatööd. Õppejõud on soomlane, naine.
Strategic Management, Context and Analysis - Strateegiline juhtimine on olnud suhteliselt häma aine. Meid jagati rühmadesse ja ideepoolest oleme pidanud nende rühmadega uurima ja koos töötama. Ühe esitluse oleme siiani teinud ja teine peaks detsembri alguses toimuma. Teemaks Volkswageni strateegia. Kuna grupid on suured, meid on seal 6 tükki, siis valgub kogu asi liiga laiali ja on raske leida ühist aega (ja motivatsiooni..). Õppejõud on ameeriklane, mees.

Trade Law and Logistics - Kõige kõige keerulisem aine, kuid kõige kõige ägedama õppejõuga, kes mul elusees olnud on. Annaks seda ainet ükskõik kes teine ja ma oleks juba ammu alla andnud, sest kõik õigusteadust puudutav on mulle kohutavalt keeruline. Minu õppejõuks on Malaisiast pärit Ross, kes elab koos kahe kassiga ja veedab vaba aega ANTMi ja The Good Wife'i vaadates (mida ma tema järgi samuti vaatama hakkasin, juristisari). Ta ei ole täiskohaga õppejõud, vaid töötab muidu advokaadina ühes Helsingi büroos. Ta on oma erialast nii vaimustuses ja läheb iga kord loengus nii hoogu seletamisega, et seda on ausõna lust jälgida. Tihti on küll loengu lõpuks juhe täiesti koos, kuid tema päris elust pärit näited ja huumorisoon teevad asja lõbusaks. Hinde saame lõpus 2 rühmatöö eest. Ühte nendest juba lahendan ühe Vietanami tüdrukuga, kuid tegu on ikka ülikeerulise asjaga. Kui tunnis on enamvähem selge, kuidas midagi toimib, siis neid juhtumipõhiseid ülesandeid lahendades ei tule üldse nii kergelt see põhjenduste otsimine seadustest ja loengumaterjalidest..

Integrated Project Management - Põhiliselt iseseisev töö ja väga selgelt mõistetav töökorraldus. Ainus aine, kus ei ole rühmatööd mitte mingil kujul. Iga paari nädala tagant esitame 40-50 valikvastustega kodutööd, mille vastused leiab hõlpsalt ekoolis olevatest materjalidest. Loengus on olnud paar üllatustunnikontrolli, mis põhinevad samadel küsimustel. Loengutes tegeleme põhiliselt ikkagi teiste teemadega, näiteks oleme arutanud kultuurilisi erinevusi millega võib kokku sattuda rahvusvahelises meeskonnas. Kuidas žestid tähendavad erinevates maades väga erinevaid asju. Viimases loengus on suur test, õnneks jälle valikvastustega. Õppejõud on ameeriklane, jällegi mõnusa huumoriga ja muidu vahva mees.
Global Sourcing - Kurvas seisus aine. Õppejõu inglise keel ei ole kõige parem, seletamine jääb tal poolikuks. Võtame "uue teema", vaatame tema slaide, mis ei ütle nagu suurt midagi. Siis teeme tunnis rühmatööd, mis tähendab näiteks mõne varustaja kodulehega tutvumist ja sellest esitluse tegemist.. Ükskõik, millega me tunnis hakkama saame, rõõmustab teda ja ta kiidab meid ette ja taha, näiliselt mitte millegi eest. Vahel tundub, et pigem harime meie teda oma uuenduslike ideede ja analüüsivõimega. 1 rühmatöö on meil seal, kus peame tegema intervjuu mõne ettevõtte ostuosakonnaga ja sellest aruande kirjutama ja esitluse tegema. Mina ja Steffi (üks saksa tüdruk, kellega olen vist kõige rohkem suhelnud koolis) otsustasime, et meie teeme selle töö kahekesi ära, sest rühmatöö on väsitav - 4 inimesega sobiva aja leidmine ja loomulikult vana hea "kas-ta-ikka-teeb-oma-osa" hirm. Lõpus tuleb eksam, mis põhineb õpikul, mida on raamatukogus 1 ja mis on välja laenatud järgmise aasta kevadeni. Õppejõud on soomlane, mees.

Sustainable Development and Logistics - Aine, mida ma kuhugi üle kanda ei saa, sest minu koduülikoolis sellist ainet ei ole. Võibolla kuhugi ikka nihverdan, kui ma jalgu maas trambin, et "kõik ei peagi üks-ühele haridust saama!!!". Palju külalislektoreid, muidu suhteliselt neutraalne aine. Hinde saame lõpus 2 töö pealt - üks iseseisev (pidi analüüsima 3 ettevõtte sustainability report'e, 8 lk) ja teine rühmatöö - uurima ühe ettevõtte, meie puhul Nike, rohelisi meetmeid. Õppejõud on sama, kes tarneahela juthimisel.

Finnish 3 - Soome keel natukene edasijõudnutele. Algul läksin Finnish 1'te, kuid seal alustati täiesti nullist, kuid mina olen selle kõik juba läbi teinud - loomulikult suvel Vaasas! Õpetaja arvas, et mul jääb seal liiga igavaks ja soovitas mul teise rühma üle minna. Ja mul on tõesti hea meel, et nii tegin - siin on rühm väiksem, kergem õppida. Tase on paras, kuid nii minul kui teisel on sama probleem - aru saada on tunduvalt kergem, kui ise rääkida, just "päris elus". Lõpus toimub eksam, suuline ja kirjalik. Suulises saame eelnevalt teema, valmistame ette u 15-lauselise teksti, mille peame soravalt, kuid mitte pähetuubitult klassile esitama. Õppejõud on soomlane, naine.

Sellised ained mul siis ongi. Üldine tähelepanek ongi see, et rühmatööd ja iseseisev õppimine on siin kangesti hinnas, igatahes rohkem kui koduülikoolis. Ja muidu on mul ka rohkem tööd, kui muidu. See jutt, et erasmuse ajal midagi ei õpita ja on vaid lust ja lillepidu ei ole 100% tõsi jutt. Väga palju oleneb inimesest ikkagi, ei ole minust siin peolooma saanud, kuigi keskkond tundub hõlpsam olema. Palju oleneb ka sellest kui palju aineid võtta ja kui edukas nendes olla tahta. Mina leian, et minu 7 ainet on piisav, rohkem küll ei tahaks. Imetlen väga siinseid international degree tudengeid - õpilased, kes on kuskilt mujalt pärit ja õpivad siin inglise keeles. Lisaks sellele, et nad on koolis edukad, töötavad neist praktiliselt kõik.. Aga mitte kõik, kes on inglisekeelestesse programmidesse vastu võetud, ei ole välismaalased. Umbes pooled nendest, kellega loengutes käis, on kohalikud.

Märkimisväärset veel nii palju, et sain hakkama oma elu esimese CV'ga, mille kiitis praktikantide juhendaja heaks. Vaatan vaikselt praktikakohtade poole..
Kogu selle koolijutu lõpetan millegi kergemaga. Võtsin eile endale vaba hommikupooliku ja käisin linnas šoppamas - mul oli põhiliselt vaja särke ja mingeid baleriinasid, millega minna varsti toimuvale Gala Nightile. Ehk siis midagi ilusat ja mugavat. Lõppes nii nagu alati, ehk siis kogu kaup on pärit H&M'ist. Õnneks sain kõik, mis vajaliku ja natuke muudki: 3 t-särki, ühe pikkade käistega särgi, mustad leggingsid, helesinise triibulise suveseeliku ja 2 paari jalanõusid (ühed metallikud pronksi värvi ja teised sametist musta värvi).

2 comments:

Mari said...

Uurin asjaliku jutuga postituse all asjalikku teemat :D
Kuidas Allar su välismaa elusse suhtub? Ega te vist üksteist kuigi tihti ei näe ju?

Eliise said...

Allar suhtub hästi, aga me ei ole tegelikult juba jõulust saadik enam koos. Seetõttu pole suurt probleemi, et me tihti ei näe, kuigi sõbrad oleme edasi :)