October 26, 2012

A house is made of bricks and stone but a home is made of love alone

 Käisin muide vahepeal nädalaks kodus. Ootasin väga kõigiga kohtumist ja üldse igasuguste armsate ja omade paikade külastamist, kuid jäin just selleks ajaks haigeks. Küll mitte palavikuga, kuid siiski piisavalt tõbiseks ja uimaseks, et praktiliselt terve see nädal üksinda kodus veeta. Ei saa muidugi kurta, sest oma tuba ja oma voodi tunduvad siiani luksusena.

Ma ei pane muidu tähele, et mul koduigatsus peal oleks, kuid kui Tallinnas üle 2 kuu peale südaööd esikusse sisse astusin, siis oli selline väga oma kodu tunne peal küll. Et vot, just see on minu koht. See üks sadadest korteritest teiste omasuguste seas. Ja kodu tundus kuidagi palju väiksem, kui ma mäletasin. Kuidas siis veel peale aastast kodust eemal viibimist võiks tunduda?

Need pildid ei ole aga mitte minu, vaid ühe meie sõbranje kodust. Tal kohe on silma detailidele ja mul on loomulikult silma neid kõiki luurata, jäädvustada ja omale tulevikuks kõrva taha panna.

Ma pole ammu siia ühtegi muusikaviidet lisanud, kuid nüüd on pakkuda kaks eriliselt ilusat lugu. Selle ühendriikide bändi minimalistliku joone üheks inspiratsiooniks on muide Arvo Pärdi muusika.
Balmorhea - Bowspirit

Balmorhea - Truth

2 comments:

una said...

Tere!
Loen su blogi hästi tihti ja iga postitust on huvitav lugeda. Ja sinu tehtud fotod on oooooooo kui ilusad ja romantilised! Minu stiil on lihtsalt suvaline klõps seebikarbiga ja siis valmis. Selline informatiivne. Ise ei viitsi kaamerat kruttida ja ei oska õiget nurka leida aga teiste (sinu) ilusaid pilte kadestan küll...

Ja mulle väga meeldib, et kirjutad oma elust ja kogemustest. Selliseid "mis-kreemi-ma-täna-ostsin" blogisid ei viitsiks elusees lugeda. Tuleb ikka päris elust kirjutada. Ja kuigi sa võib-olla kirjutad endale mälestuseks seda blogi, siis tegelikult on teistel ka su blogist nii palju uut ja põnevat õppida. Aitäh, et kirjutad ja jagad! :)

Eliise said...

Aitäh Una! Mul on hea meel, et kunagi mu blogi leidsid ja siia ikka tagasi tuled :) Jälgin sinu blogi samuti ja vahel on tõesti tunne, nagu oleks tegu juba vana tuttavaga.