September 29, 2012

What's cooking?

See nädalavahetus on kuidagi väga söögikeskne olnud, kui niimodi öelda saab. Eile õhtul kogunesime viiekesi Steffeni ja Jasmini poole, et koos õhtust süüa - juurviljalasanjet ja toorsalatit. Nagu vist arvata võib, oli enamik seltskonnast taimetoitlased, sellest ka selline valik. Sõin üle väga pika aja redist, olin vahepeal üldse ära unustanud, et selline asi olemas on. Hiljem mängisime ühte kaardimängu Wizard, mis on vähemalt minu jaoks veel isegi peale teist mängimist (Vaasas mängisime samuti korra) ikkagi natukene kahtlane. Ma saan küll reeglitest aru ja suudan mängida, kuid seda õiget mõtlemist pole ma veel suutnud arendada, niisiis on minu võitmised-kaotamised seal mängus väga juhuslikud.
Täna oli Kannelmäel koolikaaslaste, enamjaolt vahetusõpilastega, korraldatud üritus, mis pidi algselt olema aasia toitudele pühendatud. Siis kuulutati facebookis, et tegelikult võiks siis ju juba kõik midagi enda rahvusköögist kaasa meisterdada. Kohusetundliku inimesena küpsetasin mina valmis porgandikeeksi. Sellel pole küll Eestiga mitte mingisugust seost, kuid samamoodi ei kuulu Eesti toitudesse ka kartulipõrsad, kuigi wikipedia niimodi väidab: http://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_cuisine

Imelikul kombel olin vist ainult mina seda üleskutset tõsiselt võtnud, sest siiski olid suures ülekaalus riisid, nuudlid ja muud huvitavad road, lisaks siis minu porgandikeeks. Porgandikeeks sai suure kiidu osaliseks ja kadus kiirelt, mille üle oli minul vaid hea meel.
Armsad Korea neiud Lucy ja Moon

Homme on minu heal sõbral Matteol sünnipäev. Teadsime sellest juba Vaasas keelekursusel olles, niisiis ostsime koos Sashaga sünnipäevakaardi. Viimasel õhtul, peale emotsionaalselt väga väsitavaid hüvastijätmisi, mis kulmineerusid kell 3 öösel Matteo takso peale saatmisega, kirjutasime sünnipäevakaardile koos alla ja tegime tõestuseks foto, kus oleme mõlemad veel "peoriietes" ja hoiame seda sama sünnipäevakaardi käes. Nüüd ilmutasin selle pildi ja veel kõige hiljutisema pildi meist kolmest, otsisin poest välja kõige huvitavama šokolaadi ja panin kõik koos posti Lepaa poole teele. Õnneks jõudis pakk kohale isegi oodatust varem ja sellist tagasisidet ei osanud me küll oodata. Loomulikult on see armas kink ja tore meist juba Vaasas sellele mõelda, kuid tundub, et me suutsime Matteole ikka väga muljet avaldada, sest just sellise asja leidsime eile facebookist eest:
Hea on olla hea sõber :)

No comments: