August 27, 2012

Sunrise, bring hope where it once was forgotten

Siit tulevad viimased Vaasa pildid. Olen neid pilte vaadates ja seda postitust praegu tehes juba päris nostalgiline, kuigi minekust pole nädalatki möödas. Igatsus on igatahes juba suur.
Meie viimane pühapäevane lõuna itaallaste juures - Giovanni pasta ja Matteo risotto.
Päev enne eksamit. Kuigi tundides läks mul hästi ja muidu olin samuti päris enesekindel, siis vahetult enne eksamit oli küll tunne, et kõik on meelest läinud. Mure oli asjata, sest sain 99'st punktist 97,5, ehk siis kokkuvõtteks üks suur 5.
Pingelangus peale eksamit.
Koolilõuna, mille puhul mulle alati salatilett hirmsalt meeldis. Sooja söögi valikuid oli alati 2 ja veel üks supivalik, lisaks salatibaar, kus sai endale meelepärase rohelise kokku keerata. Tihti oli seal veel erinevaid seemneid, banaanilaaste jms huvitavat, kastmed ka loomulikult. Vesi, kali ja leivalett olid hinna sees, tudengile 2.70.
Peale eksamit otsustasime bowlingut mängima minna. Sellel päeval käisime erakordselt palju - kui muidu jalutasime keskmiselt 5 - 8 km päevas, siis tookord tuli 12 kilomeetrit ära, sest bowlingukeskus asus jube kaugel. Busse, nagu ikka, suurt näha polnud ja mina polnud ratast laenutanud, õnneks mööduvad sellised vahemaad heas seltskonnas kergelt.
Edukat eksamit otsustasime tähistada kohalikus pagariäris.
Meie ühikas, mille sisehoovis toimus alati kogunemine kuhugi koos minekuks.
Ja viimane õhtu - pidulik kolmekäiguline õhtusöök restoranis Strampen. Saime oma tunnistused, tegime palju pilte ja jätkasime õhtut Hullu Pullo karaokebaaris-ööklubis.
Meie õpetajad.
Itaalia grupp.
Minu kõige kõige paremad sõbrad Matteo ja Sasha! Saime väga lähedasteks ja kohtume selle semestri jooksul kindlasti veel mitu korda, praegu vestleme igapäevaselt facebookis kolmekesi ja üle päeva oleme skyepis hänginud.
Kell 2 jõudsime mina, Matteo ja Sasha tagasi ühikasse, kuid magama me ei läinud. Istusime veel viimase tunni koos köögis ja valmistusime hüvasti jätma, sest 3:30 tuli takso, et viia Matteo rongijaama ja sealt juba edasi Hämeenlinna. Mina aga läksin kell 4 magama, et ärgata juba 5:30, et ise pakkimine lõpetada ja rongile joosta. Arvasin, et kella seitsmese rongiga Helsingisse minek möödub suuresti magades, kuid minu kõrvale istus üks väga jutukas vanahärra, kelle jutt oli küll põnev ja ta oli väga haritud ja laia silmaringiga ja palju reisinud, kuid ma olin kohutavalt unine ja kurb ka veel, niisiis suurem asi vestluskaaslane ma ei olnud. Lisaks rongile sõitsin sellel päeval veel laevaga ja lõpuks jõudsin kell 4 päeval Tallinna.

See toimus neljapäeval ja need vähesed päevad Tallinnas (neljapäev kuni pühapäev) möödusid sõprade seltsis, hambaarsti juures, juuksuris (tagasi pruuniks) ja põnevates söögikohtades (Till&Kummel, Rõõmus Räim, loomulikult Boheem).

Täna oli esimene päev minu õiges koolis, Helsingi Metropolia Ametikõrgkoolis. Algas tutvumisnädal, loenguteni on veel nädal aega. Kahjuks aga oli tänane päev minu jaoks väga segane, sest suutsin hommikul end valesse klassiruumi nihverdada ja selle asemel, et kuulata informatsioonitundi vahetusõpilastele, olin hoopis ruumis, mis oli mõeldud välistudengitele, kes ongi kogu oma õpiperioodi Metropolias. Kui selle poole pealt avastasin, olin juba oma õigesse tundi hiljaks jäänud, mis lisas veelgi ebamugavust niigi ärevasse päeva.. Lõunapausil märkasin, et imekombel on pea kõik tudengid juba leidnud endale mingisuguse grupi inimesi või sõbra, kellega koos ringi liikuda, olgu selleks siis ühikakaaslane või kaasmaallane. Tundub, et osad neist on saabunud siia varem ja leidnud juba võimaluse teistega tuttavaks saada. Niisiis oligi minu esimene päev üpris üksildane (õnneks sain siiski kontakti ühte Sloveenia tüübiga, päris vait ma terve aeg ei olnud) ja pidevalt on ärevstunne sees, et magan midagi maha, eksin ära, unustan end kuhugi jms, sest pole ju veel kedagi konkreetset sõpra, kellega koos asju ajada (2 pead on 2 pead).

Tänane õhtu on võibolla päevasündmustest mõjutatud, sest on just selline õhtu, kui kuulan meeleldi kurba muusikat (leidsin selle playlisti), vaatan Vaasa pilte ja mõtlen, kui hea oli istuda kõik koos Linna ühika keskel pinkidel ja mitte millegi pärast muretseda, vaid lihtsalt nautida sõprade seltskonda.

No comments: