August 12, 2012

Det var det bästa, det bästa vi har hört!

 Neljapäeval oli Vaasas Kunstiöö, mis tähendas palju esinejaid ja veel rohkem inimesi. Enamasti olid esinejateks Vaasast pärit bändid, koorid ja tantsutrupid aga esinejaid oli ka välismaalt. Peaväljakul olid putkad püsti, kust sai süüa, juua, karnevalikaupu ja muud pudi osta.
 Kõige värvikam seltskond oli Taiwanist. Peale oma etteaste lõppu jäid nad bändidele kaasa elama ja lihtsaid tantsukesi tantsima. Mõtlesime, et arvatavasti pole nii värvikat ja kaasaelavat publikut mõnel bändil siiani olnudki.
 Timshel'i laulja pakkus silmailu praktiliselt kõigile erasmuse tüdrukutele.
Reede õhtul peale loodusmuuseumis käimist läksime jälle randa. Seekord oli meid kohe alguses palju, tegime lõkke püsti ja grillisime. Mängisime ringis ühte kaardimängu, mille sarnast olen kunagi Eestis ka mänginud, maffia oli vist nimi. Siin on see aga tunduvalt lihtsustatud vormis ja kutsuvad nad seda "police and witches" mänguks (ja kui ütleb mõni hispaanlane, kõlab see nagu "police and bitches").
Vasakul pildil on minu nüüdseks suureks sõbraks kujunenud Matteo Itaaliast. Mina, Matteo ja Sasha (tüdruk Slovakkiast) klapime ülihästi ja ma ei mäleta, millal ma oleks nii palju naernud, kui nende seltskonnas. On tunne, nagu teaksime üksteist juba tunduvalt kauem, kui napilt üle nädala, just nii vabalt saab nendega suhelda. Vahel piisab ainult sellest, kui näha Matteo totrat muiet, sõrmepööritust põselohus (mis pidavat tähendama maitsvat sööki Itaalias) või kuulda rõkkavat naeru kuskilt kaugusest, et jälle uus naerulaviin vallandada. Mul on üliülihea meel, et nendega kohtus, aga üliülikurb meel, et me peale keelekursust kõik eri linnadesse lähme..
Kaasmaalased Paula ja Margit
Eile toimus meie esimene mitteformaalne Sitsit. See on traditsiooniline soome-rootsi õpilaspidu, mis koosneb istumisest, reeglitest, laulmisest ja joomisest. Kohad olid nimesiltidega määratud, lisaks on peol juht, kes kamandab ja hoiab kõike ohjes. Keelatud oli kasutada mobiile ja lahkuda lauast ilma loata. 3 tunni jooksul oli 2 10-minutilist pausi, vetsujärjekordi võib vaid ette kujutleda. Need, kes hilinesid, said karistada. Näiteks pidi laulma soome hümni, isegi siis, kui sõnu ei teadnud või midagi muud esitama. Terve õhtu jooksul võis kuuldavale lasta rootsikeelseid hüüdeid, mis tähendasid kas kõik koos joomist või pakuti välja mõni grupp inimesi, kes võiks midagi esitada. Peale esitust pidi näiteks hüüdma:"Det var det bästa, det bästa vi har hört", mis tähendab rootsi keeles, et see oli parim, parim mida me kuulnud oleme. Laulmisel oli õhtu jooksul suur osa, kuid südantsoojendavate lookeste asemel laulsime tuntud viisidele kirjutatud roppe laule. Võib öelda, et esimesed pool tundi olid kõik segaduses, kuid alkohol tegi oma töö, ning siis mindi toimuvaga juba kergemini kaasa.
Meie sitsiti teemaks olid kuulsad soomlased või midagi Soomega seotut, ilma kostüümita tulles sai samuti karistada. Mina ostsin kaltsukast triibulise t-särgi, millest lõikusin põlle, et veidikenegi muumimammat meenutada, Sasha oli teismeline Sibelius (kahjuks jõudis ta pildi tegemise ajaks vuntsid juba maha pesta) ning Matteo oli Soome pagendatud islandlane. Kahjuks ei jõudnud ma ülejäänud inimestest üldse pilti teha, sest kui sitsit kell 10 lõppes, jooksid kõik laiali, enamik (ka meie) lõpetasime ööklubis, kuid seda juba ilma aksessuaarideta.

Täna, pühapäeval, olen põhiliselt õppinud, mis on tundidevälisel ajal siin päris harukordne nähtus, natukene koristanud ja lõuna ajal käisime Matteo ja tema toakaaslase Giovanni juures söömas, pastat loomulikult. Minu jaoks oli laual pakk kikerherneid, sest ma polnud elus kuulnud ega maitsnud asja nagu "chick pea". Kui sain teada eestikeelse nime, siis loomulikult olen kikerhernestest kuulnud, kuid söönud mitte. Maitset ei oska ma endiselt kommenteerida, kuskil söögi sees võivad head olla aga niisama ilma mitte milletagi polnud just meeldejäävad.

1 comment:

Kadi said...

Hummus: http://mideastfood.about.com/od/appetizerssnacks/r/hummusbitahini.htm