July 10, 2012

Ja ta tuli :)

 Kes mäletab seda postitust, siis nüüd lõpuks tahtsin ja sain :) Kui ma enne ei olnud veel täielikult kindel, kas mul on isiklikku sülearvutit vaja, siis nüüd, enne vahetusõpilaseks minekut pidin siiski, põhiliselt enda mugavust silmas pidades, selle ostu tegema. Valituks osutus väike ja armas 13-tolline Dell Vostro. Pidasin oluliseks, et valitud läpakas oleks võimalikult kerge ja õhuke, kuid mitte liiga väikese ekraaniga, kuna sellega peab siiski saama normaalselt koolitöid teha. Matt ekraan meeldib mulle samuti rohkem, kui läikiv. Ja punane värv oli lihtsalt boonuseks :)
 Tegin ostu ühe internetipoe kaudu, kust sain tasuta kaasa sülearvutikoti ja juhtmeta hiire. Neil on kombeks natukene ekstra teha, niisiis sain ühe väikse üllatus veel, milleks on tagavalgustusega klaviatuur! Päikselisel päeval seda polegi suurt näha, kuid kasuks tuleb ta siis, kui on vaja näiteks öösel pimedas Angry Birdsi mängida (milleks tegelikult klahve ju ei lähegi vaja aga lahedusfaktor on ikkagi mängus).
Läpakas on veel nii uus ja puhas ja uhke, et kasutanud olen ma seda vähe. Peagi hakkan ümber tõstma igasugu materjali, bookmarkse, seriaale jms. Ja nüüd, kui minek on 100% kindel, võib vist ostu peamise põhjuse tagamaadest rääkida.

Nagu paljud teist juba teavad, veedan 2012. aasta sügissemestri Helsingi Metropolia Ametikõrgkoolis. Orientation week algab 27. augustil, kuid enne seda osalen veel Erasmuse keelekursusel. Selle keelekursusega oli omaette jama, sinna ei pääse kõik, kes soovi avaldavad.

Keelekursus toimub üle terve Soome erinevates linnades. Avaldust täites pidi märkima 2 linna, mille keelekursusest soovid osa võtta. Minu esimeseks valikuks oli Helsingi, teiseks Tampere. Minu kooli koordinaator hoiatas mind juba varakult, et suure tõenäosusega saan ma Tampere omasse, sest Helsingis käib kõige suurem rabamine. Jäin vastuvõtukirja ootama, mis pidi tulema juuni alguses.

Juuni alguses olin veel praktikal ja käisin päeva jooksul 3 korda meili vaatamas lootuses, et äkki on nüüd midagi tulnud. Neil oli veel selline trikk, et kiri saadetakse vaid neile, kes said keelekursusele - kes ei saanud, saavad sellest teada juuni lõpus. No see vana hea, et äkki keegi ütleb veel koha üles..

Lõpuks tuli kiri 12. juunil, mis minu jaoks ei olnud enam üldse mitte juuni algus ja olin juba vaikselt lootust kaotamas. Kiri tuli, süda hüppas sees. Sisuks:"Welcome to Oulu!". Oulu?! Ma ei saanud esialgu üldse aru mida see nüüd tähendama peaks. Leppimine käis kähku - kui Oulu, siis Oulu, Lapimaa ju mulle meeldib. Kirjas oli veel öeldud, et soovijaid olid 564 ja kohti üle Soome 336. Valik käis põhiliselt selle alusel, et igas linnas ja grupis oleks võimalikult mitmekesine seltskond, et ei tekiks näiteks olukorda, kus terve 16-liikmeline rühm koosneb kümnest saksa keemikust ja kuuest rootsi heliloojast. Igatahes anti mõista, et ole õnnelik, kui üldse said, isegi siis, kui mitte enda esialgsesse linna, kohta vahetada ei saa.

Õnnelik olin ma just nii kaua, kui vaatasin keelekursuse kuupäevi. 6. - 31. august. Ja mina pean olema 100% kindlalt 27. august Helsingis. Kahes kohas nagu korraga ei saa..? Veel oli keelekursuse kirjas öeldud, et kinnita oma tulek vaid juhul, kui saa olla kohal terve kursuse jooksul. Samamoodi on kirjas minu kooli kodukal, et terve orientation week, algusest lõpuni, on k o h u s t u s l i k.

Nõutult helistasin enda koordinaatorile, kes oli samamoodi hämmingus sellisest kattuvusest - mõlemad on ju ikkagi Erasmuse üritused. Tema soovitusel siiski kirjutasin ja seletasin, miks ma ei saa võtta Oulu pakkumist vastu, kuigi väga tahaks. Pakkusin variandi, et äkki saan minna Tamperre või Vaasa, nende kuupäevad sobisid ideaalselt. Mulle üllatuseks tuli vastus juba järgmisel päeval: Kallis Eliise, oled oodatud Vaasa keelekursusele. Ja sinna ma nüüd 1. augustil lähengi :)

Olen väga väga õnnelik, et ma sain linna vahetada ja ikkagi kursusel osaleda. Vastasel juhul oleksingi pidanud Oulu koha üles ütlema ja leppima suvega Eestis (mis tegelikult ei oleks ju ka halb variant). Praegu tunnen, et just midagi uut ja huvitavat on vaja. Kui muidu olen kogu õppetöö aja Helsingis, mis ei ole enam teab mis võõras koht, siis vähemalt üks osa mu Erasmuse kogemusest on see õige tudengi oma - võõras linnas ja ööbimisega ühikas. Niisiis tänu keelekursusele ja üldse vahetusõpilase semestrile saigi sülearvuti ost ühel päeval reaalsuseks. Mis muud, kui head jäktuvat blogimist mulle ka naaberriigis :)


2 comments:

Kris said...

Oh, sul vedas ikka kohutavalt, et kõik lõpuks lahenes! Haha, ja suur osa Erasmuse vahetusõpilasi on väga pidutsemise peal väljas (nii palju, kui ma neid siin näinud olen), nii et watch out, gonna be a tough year :D

una said...

Oo, kui põnev! Väga lahe, et sellise suure seiklus ette võtad.

Ma tean täpselt seda ärevust ja tunnet, kui ootad hästi tähtsat emaili, mis muudab su elu aga seda ei tule ega tule. Ja kui lõpuks tuleb, siis palju-palju hiljem kui lubati.

Palju edu Sulle ja jään huviga Soome-postitusi ootama.

PS! Nii ilus punane läpakas, tahaks ka.