May 19, 2012

In Time (2011)

 Tegevus toimub tulevikus, kus on kasutusele võetud süsteem aeg=raha, ehk siis valuutaks on sekundid, minutid, tunnid. Igal inimesel on käel mõõdik, millel on tema hetkene "pangakonto" seis, mis on nagu kell ja tiksub iga sekundiga vähemaks. Niisiis näitab see aega, kui kaua ta veel elab ja ühtlasi on see aeg raha, millega poes tasutakse. Ehk siis rikkad võivad elada igavesti. Muu süsteem on nagu ikka: käid tööl, saad aega juurde, võtad pangast laenu, saad aega juurde. Kõik inimesed lõpetavad vananemise 25. sünnipäeval ja sellel päeval tuleb inimese kontole terve aasta jagu aega. Enne seda võib su pangakonto käel nullis olla, kuid sa ei sure. Nüüd kui sa oled kas aasta otsa elanud või selle aasta summa ära kulutanud, võid sa ära surra, kui konto jookseb nulli.

Igavene pikk seletus ainult süsteemile, kuid filmi ise saab alguse sellest, kui Will (Justin Timberlake) päästab ühe rikka mehe pahatahtliku jõugu käest. Rikkur on niigi juba mitu sajandit elanud ja tal on sellest kõrini, niisiis annab ta tänutäheks kogu oma aja/raha Willile ja teeb enesetapu (ehk siis laseb oma konto nulli). Will, kes on muidu elanud oma emaga alati vaesuses, läheb otsima kogu süsteemi ninamehi, et peata "vaesed-jäävad-vaesemaks-rikkad-saavad-rikkamaks" süsteemi. Teel kohtab ta ühe kurja ja jõuka mehe tütart Sylviat, loomulikult nad armuvad ja saavad koos liitlasteks.
Minu jaoks oli kogu filmi mõte, et aeg on reaalselt raha, ülihuvitav ja uudne, kuid kogu filmi teostus oleks saanud parem olla. Algus oli paljutõotav, kuid mida edasi, seda tüüpilisemaks põnevikuks asi läks, kahjuks. Justin Timberlake mulle näitlejana eriti ei mõju ja Seyfried oli siin ka kuidagi ilmetu, erinevalt Chloe'st. Nii et see "aeg=raha" süsteem on pingetpakkuv ja meeldejääv, kuid filmi käik ise, põgenemine ja plaanimine, olid liiga lihtsad ja lausa igavad.

No comments: