October 26, 2011

Kodune õpituba ja õnne saladuse jälil



Olen nüüd kodus tagasi ja tegemist on väga palju. Peale pikka koolipäeva oli mul eile õhtul esmakordne kogemus anda edasi oma teadmisi ja nippe polümeersavi valdkonnast. Nimelt oli mul plaanis ühe sugulasega kokku saada ja näiteks kinno minna aga ta helistas ja pakkus hoopis välja, et tema ja ta töökaaslane tahaksid meeleldi savist helmeid teha ja mina oleks just see õige inimene neile seda õpetama :) Mulle meeldis see mõte väga, sest ma pole ise ka juba päris pikka aega midagi savist teinud. Pealegi on koos alati lõbusam ja kift on vaadata inimeste vaimustust, kes sellise asjaga esimest korda kokku puutuvad. Neil tulid helmed ja kõrvarõngad igatahes väga hästi välja ja nad jäid õhtuga rahule ja plaanivad kindlasti kunagi veel proovida. Neilt sain ma nippe ühe vahva lokkiva salli kudumiseks, võibolla võtan selle kunagi plaani, kuna tundus tõesti lihtne. Lisan pildi enda eilsetest helmestest.


Täna aga veedan päeva esimese poole õppimise tähe all - pean otsima materjali personaliotsingu kohta, tegema inglise keele kodutööd, CADis ootavad 2 vahvat ülesannet ribide ja keermetega ja raamatupidamise kodutöö vajab viimistlemist, st. pean arvutisse oma arvutuskäigud sisse toksima. Kui päike hakkab tuppa paistma, võiks oma sügisgarderoobi täiendused üles pildistada, postitust on oodata õhtul. Ja siis peaks veel poodi minema ja süüa tegema. Ideaalis tahaksin veel trenni ka jõuda, aga tundub, et see lükkub homsesse. Aega leian aga raudselt ühe osa Desperate Housewivesi, 90210'i või Gossip Girli vaatamiseks :)

Ootan juba rahulikumat perioodi õppetöös, et ei peaks pead vaevama autorongide, poolvaatlõigete ja mehitamispoliitikaga, vaid saaks voodisse kerra tõmmata ja midagi head lugeda. Võtsin hiljuti raamatukogust Stefan Kleini raamatu õnnest, sama autor, kelle teos ajast mulle väga meeldis. Ka see raamat on kaugel tüüpilisest "kuidas leida õnne" kirjutisest, kus soovitatakse aega sõpradega veeta ja 10 korda sisse-välja hingata, vaid ta uurib kust saab üldse õnnetunne alguse, kas seda saab tahtlikult tekitada, käskides oma kehal õnnehormoone toota jne. Aga ajaraamat meeldis mulle tegelikult rohkem, teema on kuidagi paeluvam vist. Lisaks läheb õnne omas jutt vahepeal juba väga teaduslikuks kätte ja raske on täielikult mõista. Huvitav on ikkagi, aga pigem soovitaksin teistel lugeda ajateemalist. Sellel autoril pidi üks raamat veel ilmunud olema, seekord juhusest, mida tahaksin ka kindlasti lugeda.

No comments: