September 14, 2011

10 secrets

(ma ei tea nüüd kui saladused need on, aga pigem sellised faktid minust, mida võibolla kõik ei tea)

  1. Väiksena oli mul kerge klaustrofoobia vorm, millest olen nüüdseks enamvähem üle saanud. Klaustrofoobia on võibolla isegi natuke vale, aga ma ei tea kuidas seda liigitada, sest see hirm ei olnud vaid väikeste kinniste kohtade ees. Liftid olid täielik õud, samuti kõik lukustatud ruumid, olenemata suurusest. Kui olin selline algkooli põnn ja ema pidi mu nii kauaks üksi koju jätma, kui ta all poes ära käis, käisin mitu korda katsumas, kas välisuks ikka käib veel lahti. Tean isegi, kust see hirm pärines, nii et see on tõsi, et ka väga varajane lapsepõlv jätab inimesele jälje.
  2. Olin väiksena (jälle väiksena.. ma vist ei räägi palju oma lapsepõlvest, et kõik vähem tuntud faktid sellest ajast pärinevad :D) väga hea lauluhäälega. Lasteaias olin põhisolist ja kui jäin jõulupeo ajal haigeks, olid kasvatajad paanikas. Nüüd on lauluhäälest üks suur 0 alles aga kodus üksi laulan vahel siiani hea meelega.
  3. Sain eelmisel aastal oma erialal tasuta kohale nii TTÜ'sse kui TTK'sse.
  4. Ei ole kunagi fännanud ühtegi teismeliste poiste bändi, küll aga ei öelnud ma ära Spice Girls'ist.
  5. Mulle tundub näitleja amet üks kõige huvitavam üldse. See on kindlasti raske, kuid kui intrigeeriv oleks täielikult kehastuda kelleksi teiseks, väga põhjalikult süveneda kellegi mõttemaailma ja siis seda võimalikult hästi edasi anda. Oma kujutelmates meeldiks mulle väga üks selline üliedukas näitleja olla juhul, kui ma ei oleks kuulus (loogika?). Ma mõtlen selle all seda, et ma tahaks olla edukas näitleja, st. ma saaks häid rolle müüvates filmides, aga ma ei tahaks olla kuulus rahva seas, st. ma ei tahaks olla kogu aeg meedia tähelepanu all ja uudishimulikest silmapaaridest piiratud. Selline kombo on kahjuks võimatu, niisiis ei tule minu näitlejakarjäärist midagi välja.
  6. Kui juba unistuste ametitest rääkida, siis kirjanik oleks vahva olla. Kahjuks on minu fantaasia suhteliselt piiratud, ka empaatiavõime jääb vist liiga nõrgaks ja kahjuks pole mul suurt kogemustepagasit, millest teistele pajatada. Niisiis jääb ka see plaan vähemalt hetkel poolikuks. Ja oma lonkava grammatika tõttu maksaks ma vist kogu oma sissetuleku toimetajale.
  7. Ma ei söö külma juustu. See peab enne olema ahjust läbi käinud, sest muidu maitseb see imelikult.
  8. Kui ametid pärandataks tänapäevani vanematelt lastele, siis saaks nii minust kui mu onulastest trammijuhid, et mitte kahte eelnevat põlvkonda alt vedada.
  9. Ma ei oska siiani öelda mida või keda ma poliitikas toetan või üldse riigi juhtimisest arvan, kuid Churchilli tsitaat demokraatia kohta tundub olevat nii õige ("Parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga"). Samas ei saa ju öelda, et ma diktatuuri poolt oleks, niisiis ma ei saagi aru mida ma täpselt pooldan. Tundub, et kuulun sinna "keskmise valija" kategooria alla ja peaksin end lihtsalt rohkem teemaga kurssi viima.
  10. Minu esimene digifotokas oli Olympus c-310. Sain selle 2004 aasta lõpus ja vahetasin oma praeguse Canon 300D vastu välja 2008 aasta augustis. Kõik selle postituse pildid on selle sama olympusega tehtud. See töötab siiani ja mu ema on selle õnnelik omanik.

6 comments:

K. said...

See 10 day challenge on vägaa lahe! :). Üldse sul on väga-väga hea blogi!

Mannu:) said...

Tere! Olen sinu blogi jälginud juba ammu ammu. Kommenteerimiseni ei ole veel jõunud, kuna ma aga tundsin ühes sinu saladuses ära oma pisikese kiiksu, siis pidin ometi kirjutama, nimelt olen sinuga 1oo% nõus, et külmal juustul on imelik maitse, aga soe seevastu.. Nämm nämm :)

Eliise said...

Aitäh teile mõlemale! Mul on hea meel, et te mu blogi ustavad külastajad olete :)

Anonymous said...

Hei, Eliise! Toesti, Sinu blogi on monus lugemine, kiitus! Koige rohkem elevust tekitas aga selle postituse uks piltidest-aratundmisroom, kus sa oled jaadvustanud lehekulje raamatust "Kadri. Kasuema". Tore on leida ka teisi selliseid, kellele antud teos vaga meeldib. Samuti loen ikka ja jalle Silvia Truu raamatut "Peidus pool". Lihtsalt tahtsin jagada oma roomu...:)

Eliise said...

Aitäh sulle armsa kommentaari eest! Jätan selle Silvia Truu teose meelde ja ehk õnnestub see mõni aeg kätte võtta. :)

Anonymous said...

See raamat koosneb tegelikult kolmest erinevast osast- "Kuu aega taiskasvanu", "Merle" ja "Peidus pool". Loodan vaga,et Sulle meeldib:)