June 5, 2011

Helsinki - Porvoo - Turu - Naantali

Teise päeva hommikul ärkasin 8:10. Me ei oodanud midagi erilist aga hommikusöögilaud oli küll üle ootuste külluslik - peekon, viinerid, munapuder, sai-leib, singid, juustud jms. Apelsinimahla nautisime väljas terassil kohalike töömeeste ja kaugemalt tulnud rekameestega.

Sõitsime Rami juurde ja sealt alustasime sõitu Turu poole. Teel tegime bensujaamas peatuse. Meil oli koer Jenna kaasas ja seal oli koerte jaoks suur jalutamisväljak, aed ümber. Eestis ma küll sellist asja näinud pole.. Lisaks koerajalutamisväljakule oli teel veel asju, mida Eestis pole. Nagu näiteks tunnelid! Lapimaale sõites ma ei mäleta teel ühtegi tunnelit aga ma ei välista, et magasin need lihtsalt maha (sõitsime bussiga 10 tundi). Niisiis pakkusid tunnelid mulle pinget, ja graniidilahmakad, millesse teed/tunnelid raiutud olid.

Lõpuks jõudsime Turgu, läksime linnuse juurde. See oli suletud, nii et sisse me ei pääsenud. Küll aga oli Turu Toomkirik avatud ja seal toimus Helatorstai tähistamine.





Maria (tirts roosas) ja Maria Fe (neiu keskel) sõitsid meie autos, nii sain veidi aega nendega suhelda. Põhiliselt küll Maria Fe'ga, uurisin elu kohta Filipiinidel. Kui toomkirikust ära läksime, küsis ta minult mis kirikus mina käin. Ütlesin, et ei käi kirikus, ma pole usklik. Siis küsis ta, et kas ma olen ateist. Ütlesin, et ei ole ateist ka, ma ei liigita end kuhugi alla, kuna pole kursis kõigi uskudega. Siis küsis ta nagu lohutuseks, et kui ma peaksin valima, siis mille ma valiks. Jälle jäin vastuse võlgu - ma ei saa eelistada ju ühte kindlat asja, kui ma pole kõigiga tutvust teinud. Maria ei tahtnud nagu ikka täpselt aru saada, et nii Eestis ongi - paljud isegi ei mõtle usust, veel vähem liigitavad end kuhugi alla. Filipiinidel pidid praktiliselt kõik pühapäeviti kirikus käima. Tema käib iga pühapäev isegi 2 korda, kuna tema vanemad on erineva kiriku liikmed. Lõpuks jõudsime järeldusele, et religioon on kõvasti traditsioonidel põhinev harjumus - kui su vanemad on usklikud, oled suure tõenäosusega sina ka, sest oled sellega maast madalast kokku puutunud. Nii nagu tema ei pane kahtluse alla vajadust iga pühapäev 2 korda kirikus käia (nii on ju tehtud koguaeg), ei pane mina kahtluse alla seda, et on normaalne üldse mitte usuga pead vaevata, sest just sellises keskkonnas kasvasin mina üles.

Edasi tuli minu lemmik osa reisist - Naantali!


Veel põige Maria Fe juurde. Kui teda eelmisel päeval esimest korda nägin pidasin teda u 16-aastaseks. Siis tuli aga välja, et ta on minust vanem, ta on 21! Uskumatu, ta näeb ikka väga noor välja. :)

Igatahes, Naantali oli tõsiselt armas koht. Meenutas veidi Haapsalut (mereäärne linn, või pigem laheäärne, ja kenad puumajad), niisiis oli minu kiindumus kohe kahekordne.




Sõime lõunat promenaadil olevas restoranis. See pidi olema sealsetest restoranidest ainus, mis on tõeliselt koerasõbralik - Jennale toodi kohe jooginõu veega ja ta võis terve aja meie laua juures olla. Söök oli super, grillitud kana värske salati ja puuviljadega.



Jenna oli truult meie kõrval terve reisi aja. Väsinud ta polnud, kuid pidas oluliseks jalutades alati kõigist ees pool olla. Peale meie lõunat jalutasime veel Naantalis ringi. Puumajad olid võrratud, tõesti oli iga nurga peal midagi pildistada.




Peatuse tegime Cafe Antoniuses, et veidi kakaod juua. Omanik oli ise kohal ja serveeris meile meie jooke. Sisustus oli pehmelt öeldes külluslik. :D Seintel olid tema perekonna pildid, kahjuks ei saanud ma täpselt aru mis teema tema pere/esivanematega on, kas nad on kuidagi kuulsad või.. Igatahes koht oli omapärane.



Oma jalutuskäigu lõpetasime ühes retropoes, mis müüs silte, erinevaid suveniire ja tasse, magneteid ja muud mõeldavat biitlitest, elvisest, monroest jms kuulsustest.




Peale seda hakkasime Helsingi poole sõitma, et jõuda 21:30 laevale. Olin ikka väga väsinud kui lõpuks koju sain aga paremat reisi põhjanaabrite juurde pole mul olnud (v.a. Lapimaa, seal oli mu kõigi aegade lemmik reisiseltskond ja loodus). Jäin väga rahule, eriti Naantaliga :)

3 comments:

Maiken said...

need Cafe Antoniuse pildid on mu lemmikud.. kuigi, sildid on samuti vinged. palju sellised üldse maksta võiksid? :)

Eliise said...

Leidsin nende koduka, seal on sildid 15 eurot, suuremad parkimiskeelud on 50

http://www.nostalgiashop.fi/index.php?cPath=226

Igasugu huvitavat nänni oli seal poes :)

Kati said...

Sellised silte olen Tallinnas ka näinud, näiteks kaupluses Muster :)