June 12, 2011

Dear John (2010)


John on sõdur, kes on kaheks nädalaks kodus puhkusel. Ta kohtub Savannah'ga, noored armuvad. Noormees peab tagasi rindele minema, kui nad lubavad üksteisele kirjutada. Olukord võtab uue pöörde 9/11 sündmuste järel.

Mõni aeg tagasi vaatasin uitmõtte ajendil selle filmi ära. Savannah-Johni liinist oli minuarust huvitavam Johni ja ta isa suhe, kuidas ta isal oli suhtlemishäire ja ta sellest hoolimata poja üksi üles kasvatas. Väga üli romantiline film.. Tegelikult mulle meeldis pool filmi, esimene pool. Kuna nüüd ma tahan sisu kallal natuke viriseda, siis kes näinud pole ja ei taha sisu teada, ärge rohkem lugege!

Igatahes, film oli minu jaoks vaadatav ja natukene isegi nauditav kuni Savannah saatis Johnile kirja, et ta ei suuda enam ilma temata elada. Esmalt sain ma aru, et tüdruk otsustas endalt elu võtta, õnneks oli see vale. Siis ma lootsin, et Savannah otsustab ka sõjaväelaseks hakata :D oleks natukenegi põnev olnud kui see, et ta kihlus kellegi teisega.. Rumal rumal rumal. Siis tuli välja, et ta kihlus enda vähihaige sõbraga, et tema ja tema puudega poja eest hoolitseda... See pidi vist tekitama "aww" ja andestamismomendi ("ta on ikka hea inimene!") aga siiski, ainus mida ma suutsin mõelda oli "rumal rumal rumal". Kas kellegi aitamiseks peab temaga abielluma? Ma ei saanud ÜLDSE aru miks ta nii tegi. Sellest hetkest alates oli mul täiesti suva sellest filmist ja ainult kahju Johnist. Nojah, ma saan aru, et John polnud just kõige parem poiss-sõber kui pikendas enda rindeloleku aega enne Savannah'ga rääkimist, aga ikkagi tundsin ma, et Savannah käitus ebaõiglaselt ja lisaks veel ajuvabalt. Uuesti ei vaataks, natukene liiga romantiline minu maitsele (nagu ka "The Notebook", mille vaimustust ma ei mõista). Mõni film lihtsalt läheb mööda minust, midagi ei istu.

<> <> <>

I decided to watch "Dear John", a story about a a soldier who is on leave for 2 weeks in his hometown and meets Savannah, a girl he fells in love with. It's a very romantic story but I enjoyed the storyline of John and his father more than the lovestory. Maybe I'm just not that into overly romantic stuff (I didn't like "The Notebook" as well). I especially disliked the second part of the movie. I'm going to discuss it, if you haven't seen the movie and don't want the ending to be spoiled, stop reading now!


So, after Savannah sent John a letter that she can't live without him anymore, at first I thought that she had committed suicide. Luckily I was wrong. Then I hoped that she had joined the army to be with John. It would have been an interesting twist, but it didn't happen. What happened was that Savannah got engaged with another man. All I could think of was "can anyone be more stupid?" It appeared later that it was her best friend who had cancer. So she married him to help look after him and his mentally disabled young son.. I should have thought "aww, she's still a good person, let's forgive her". But, all I could thing of was "can anyone be more stupid?" You don't have to marry someone to help them! Maybe I missed something, but she still loved John.. She married someone else to help them cope with cancer.. I know John wasn't the best boyfriend when he decided to stay in the army longer because of 9/11 events without discussing it with Savannah first but still.. I won't watch it again.

3 comments:

Maiken said...

mulle meenub, et tundsin Savannah' otsusest kuuldes samamoodi.. ja kui teist korda filmi nägin, siis ajas see asi mind juba natuke närvi :D aga muidu täitsa meeldiv :)

Kadi M said...

Sõbrannaga vaatasime seda filmi kui lootes, et siit tuleb midagi head ja tüdrukutele mõeldud.. Aga jah, liiga imal ka minu jaoks ja see sama vaatasin-pool-filmi-efekt.

Eliise said...

No just, oligi selline ärritav asjade käik. Ei vastanud ootustele..