March 1, 2011

The gentle autumn rain


Mul on koolist vaba päev aga tegelen juba kolmandat päeva esseega, mis peab lõpuks 4 lk pikk olema. Pole tegelikult üldse keeruline ülesanne kui teema ei oleks nii ebamäärane ja mitmeti mõistetav - mina ja minu aeg. Enne raamatukogu külastamist polnud mul absoluutselt aimu millest kirjutada, aimu oli aga veidi aga mitte 4 lehekülje jagu. Lisaks sellele, et sain sealt paar raamatut, mille põhjal midagi looma hakata, sain meeldiva üllatuse osaliseks kui äge on TTÜ uus raamatukogu. Ja kui hea meel mul on, et mina, kui mitte selle kooli tudeng, võin ka seal käia. Mind ei heidutanud üldse, et kaks mu väljavalitud raamatut olid ainult kohapeal kasutamiseks, sest seal istuda ja märkmeid teha oli puhas rõõm. Ja mulle tundus, et TTÜ õppurid on ka kuidagi palju huvitavamad kui minu kooli omad ja jube raske oli keskenduda kui jälle läks mööda mõni huvitava soengu/kampsuni/pükstega inimene. :D

Võibolla mängib selle ülesande juures jälle rolli mu üleliiane kohusetunne ja perfektsuse saavutamise vajadus, mis vahel ikka välja lööb (kuigi suutsin selle omaduse endas pooleldi lämmata esimese semestriga ülikoolis, kui sain füüsika eksami 3 ja olin ikka rõõmust segane, et seda jubedat ainet ma enam õppima ei pea. Täiesti uus nähtus võrreldes gümnaasiumiga - nii füüsikaga tõsiselt tegelemine/õppimine kui see, et 3 üle võib tõesti õnnelik olla). Ja äkki just sellepärast ei taha ma seda esseed lihtsalt kuidagi moodi kokku klohmida ja tõlgendada pealkirja kui võimalust kirjutada 4 lehekülge sellest mida ma oma ajaga teen 24/7. Ja nagu ma aru sain, siis see ülesanne on loominguline ja keegi ei vaata viltu kui essee koosnebki ainult sellest. Igatahes, ostsin endale ühe nendest raamatutest, mida raamatukogust laenutada ei saanud, sest see tundus asjalik ja seda ta ka on, nüüd kui see mul peaaegu läbi on loetud. Mulle nii meeldib, et autor on toonud lugematul hulgal huvitavaid näiteid ja andmeid uuringutest. See pole eneseabiraamat, mis käseb sul märkmikku kasutada ja ülesanded üles kirjutada ja priorieedid paika panna, vaid see uurib teemat sügavuti: näiteks mida tähendab tegelikult väljend "aega ei ole". Väga huvitav lugemine igatahes.

Kui essee kõrvale jätta, siis on päevad möödunud tavaliselt. Olen õnnelik, et päike paistab ja kevadet on tunda, kuigi ilmatargad ütlevad, et alles märtsi lõpus tuleb õige kevad. Siis lähen arvatavasti Helsingisse, sest käisin seal viimati suvel ja vaheajal (või iseseisvate õpingute nädal) pole mul niikuinii muud tarka teha, ma vähemalt loodan seda. Ootan juba väga ja kavatsen lihtsalt puhata ja jalutada hästi palju ja kinno minna ja süüa kõike head ja veelkord jalutada. Mulle märkamatult on veebruar läbi saanud ja mis puudutab mu lubadusi säästa, trenni teha ja kõike sarnast, siis võib öelda, et tegelen asjaga endiselt, kuigi trenni ei jõua nii palju kui tahaks. Õhtuti loen "Kasuema" jälle, mõned kohad on seal ikka igikestvalt hästi kirjutatud.


It's a day off from school but I have to write an essay and I have been trying to finish it for 3 days now. It wouldn't be so difficult if the subject would me more clear - me and my time. Before visiting the library I had no idea what I should write about. Or at least not enough for 4 pages. In addition to getting a few good books to start with, I was pleasantly surprised by how nice the new library of a nearby university is. And I'm glad I can visit it even as I'm not the student of that school. The two books I found couldn't be taken home as they were only copies but I was glad I could sit and read there, taking notes. Even the students there seemed more interesting than the ones in my school so I had difficulties focusing on my work when another person with cool hair/jacket/trousers walked by :D

The reason I'm trying really hard with this homework is probably because of my huge sense of duty and the pursuit of perfection (which I managed to tame with my first semetser at uni, when I got a 3 out of 5 for my physics exam and I was still happy that I passed and never had to deal with physics again. I would never have been happy when I got a 3 in high school, all my major tests and exams were usually 5's or 4's). I bought one of the books I found at the library, called "Time". It's not  abook telling you how to manage your time better but the author tries to solve the issue of "not having enough time" and where does it come from. It's really fascinating and has lots of information about different researches done on the subject.

Aside from the essay, my days have been usual. I'm happy that the sun is finally out (well not today, but the last few days have been sunny and warmer). In the end of March I will be visiting my mom in Finland, I haven't been there since summer. I'm looking forward to it as I plan to take lang walks, stroll down the streets, go to the movies. February passed by quickly and when it comes to my New Year's resolutions, I'm still doing fine although I haven't made it to the gym as often as I would like. Before falling asleep I'm reading one of my alltime favourites again, a book by an Estonian author called "Stepmother".

Zero 7 - Somersault

2 comments:

sandra said...

No ma avastasin, et ma pean kirjutama essee teemal '' Kui oma silm on kuningas ja klient on kuningas, kas siis oma silm on klient'' :) põnevad teemad

Eliise said...

Haha ebanormaalne :D Oma silm on klient..