October 24, 2010

[9/1001] Egon Rannet "Kivid ja leib"

IMG_6958

Lõpuks võtsin end kätte ja sain selle raamatuga ühele poole.. 707 lehekülge aga kahjuks üldse mitte tegevusest pungil. Tegevusliine oli küll hästi palju aga põnevaid hetki kahjuks liiga vähe. Nüüd kui see teos läbi on, ei saagi ma aru miks kulus suhteliselt sündmustevaese ja väga lühikese tegevusaja jaoks nii palju lehekülgi.. Väga palju oli lihtsalt häma, mille oleks võinud kirja panemata jätta.

Tegevus toimub Nõukogude Eestis, ühes kolhoosis. Suur roll on 2. maailmasõjal, kuna kõik tegelased on sellega omamoodi kokku puutunud (kes otseselt sõjategevuses osalenud, kelle vanemad natside poolt tapetud). Jällegi kordub paljudes raamatutes ja filmides kajastatu: sõja lõppu on näinud vaid selle ohvrid. Ka nüüd, pea 10 aastat peale sõja lõppu mõjutab see isegi noori, kes sõja lõppedes olid vaid lapsed.

Kui ma nüüd ise loen seda väikest kirjeldavat lõiku, siis sisu tundub päris põnev olevat. Ja ongi, tegelaste minevik on märkimisväärne, kuid selle kõik saaks edasi anda konkreetsemalt. Või ma ei tea, väga palju üleliigset oli. Võtsin selle raamatu ette ema soovitusel, see on vist tema lemmikraamat. Meie maitsed lähevad jälle lahku..

Ma tahaks järgmiseks midagi tõsiselt lihtsat ette võtta. Äkki mõne raamatu sarjast "Minu [sisesta riik]". Mul on hetkel tõsine madalseis kõiges, kahjuks ka lugemises. Mõne kerge teosega saaks selle ummiku kuidagi lahti ehk.

No comments: