September 2, 2010

2. päev - lemmikfilm

Into the Wild (2007)


Üks vähestest filmidest, mille juures ei ole asja, mis mind häiriks. Vastupidi - kõik on hoolikalt läbi mõeldud, seda on näha, ja nii see ongi üks mu suur lemmik. Ilusaid ja meeldejäävaid stseene on nii nii palju.
Eddie Vedder on soundtrackiga suurepäraselt hakkama saanud. Mingi ime kombel pole lood mulle veel vastumeelseks muutunud, kuigi märtsis sai neid söögi alla ja peale kuulatud. Tihti on ju nii, et mingi lugu meeldib nii väga, et kuulad seda kogu aeg ja siis hiljem enam ei taha üldse. Aga vot "Long nights", "Guaranteed" ja "Hard sun" on siiani toredad.
Mulle on see film ajaga väga lähedaseks saanud osalt sellepärast, et tegu on päriselt sündinud looga ja filmis on muudetud väga vähe. Nojah, loomulikult ei saa detailideni kindel olla mida ta täpselt üksi tegi, kuid tema päevik on osad lüngad täitnud. Seda filmi vaadates (ja hiljem McCandlessi kohta googeldades) ma tõesti tundsin, et ma mõistan kõike, mida ta läbi elab ja miks ta üldse selle teekonna ette võttis. Mis puudutab Emile Hirschi valimist peaosasse, siis minu arvates õige valik, välise sarnasuse pärast juba.


Peale kooli lõpetamist otsustas Christopher minna üksi rändama, et hiljem minna Alaskale. Ta ei väärtusta materiaalsust, nagu seda teevad ta vanemad. Et tõestada nii endale kui ka teisele, et ta ei vaja elamiseks majatäit asju ja raha, pakib ta kaasa vaid kõige olulisema, põletab sularaha, hävitab krediitkaardid ja annetab säästud.

Väga inspireeriv film, värskendus argipäeva rutiinile. Paneb kindlasti (kasvõi hetkeks) väärtushinnangute peale mõtlema.

4 comments:

Miis Bet said...

Sa oled küll ilmselt esimene inimene, kes Eddie Vedder'i loomingut ''toredaks'' nimetab :D

Eliise said...

Tohoh, kuidas teda siis muidu nimetatakse..? :D Ma tean veel paari inimest, kellele täitsa meeldib.

Miis Bet said...

Heh, jätsin vale mulje. Mulle isiklikult meeldib Eddie väga, aga 'Long Nights' ja 'Guaranteed' on väga kurvad, kui mitte depressiivsed lood. 'Society', tema kõige kuulsam lugu, on üldse minu meelest väga sobilik lugu matusele.

Ma hakkasin muigama sõna 'toredad' peale selles võtmes. :D

Eliise said...

Ah selles mõttes on sul küll õigus ja mõistan, ma kipun jah vahel kasutama sõna "tore" kui "sümpatiseeriva" sünonüümi :)