August 3, 2010

My Sister's Keeper (2009)


Kunagi ammu mõtlesin seda vaadata Abigail Breslini pärast (Kuna Little Miss Sunshine'is oli ta päris vahva) ja eile juhtusingi selle filmi otsa.

Film keskendub perele, kus üks lastest, Kate, on leukeemiahaige. Tema noorem õde Anna on sünnist saadik olnud talle doonoriks ja peagi seisab ees uus operatsioon. Kate'i neerud on lakanud töötamast ja nii plaanitakse talle Anna neer siirdada. Vanemate imestuseks pöördub aga 11-aastane tütar juristi poole, et ta saaks oma keha üle ise otsustada. Anna nimelt usub, et ta isegi eostati ainult selle pärast, et temast saaks õele sobiv doonor.

See oli liigutav film ja ma oleks nii soovinud, et Kate poleks üldse mitte kunagi leukeemiasse jäänud ja kõik oleks hästi olnud. Lugesin hiljem netist, et filmi ja raamatu lõpp on erinevad. Ma ei hakka siin spoilerdama ja rääkima kuidas kumbki lõppeb, kuid raamatu lõpu kirjeldust lugedes ma isegi pooldan filmi lõppu, kuna raamatu lõpp tundub liiga ebareaalne. Aga võibolla peaksin ma hoopis raamatu enne läbi lugema ja oskaksin siis öelda.


Mulle kohutavalt meeldisid Kate ja Taylor koos, nad tõesti olid super paar. Tean väga hästi kuidas tekib tugev side inimeste vahel, kes on "sarnase saatusega" või läbi elanud ühesuguse õnnetuse, kuna nad tõesti on võimelised mõistma, mida teine tunneb. Niisiis poleks ma mitte kedagi teist Kate'i kõrval ette kujutanud.

Filmi soundtracki ma ei pannud üldse tähele. See lihtsalt oli, ei häirinud (õnneks) aga meelde ka ei jäänud. Kui ma panin tähele, et mingisugune laul taustaks käib, olin ma nii stseeni haaratud ja mõtlesin/tundsin kaasa, et muusikale mõtlemine jäi tahaplaanile. Võibolla ongi hea, et selle filmi puhul on muudele asjadele keskendutud.

Hetkel suudan välja tuua vaid ühe miinuse, mis kohe peale vaatamist kripeldama jäi. Jesse karakter oli nii kõrvale jäetud ja pealiskaudne. Ma mõistan, et ta polnud peategelane, kuid siiski ju Kate'i vanem vend. Teda näidati paar korda kuskil tänavatel uitamas aga ma ei saanudki aru mida ta seal tegi (alko, narko?), sest kui teda näidati, siis ta seisis/kükitas/jalutas, üksi. Võibolla oli see stressist tingitud uitamine, kuid mina uitaks stressist metsas mitte kuskil hookeritega tänavatel. Niisiis ma ei saanudki aru kas ta käis seal joomas või miks just SEAL uitamas. Kuidagi ei selgitatud ka seda.


Kui ehk väga palju mõelda suudaks veel vigu genereerida kuid jällegi leian, et sellise filmi puhul ei ole need olulised. Oluline oli sisu ja see oli minu jaoks hästi üle kantud ja usutav. Ja Kate'i mänginud Sofia Vassilieva sai suurepäraselt oma rolliga hakkama. Lugesin imdb'st, et algselt pakuti Kate'i ja Anna rolle Fanningi õdedele, aga Dakota keeldus oma juukseid maha ajamast. Dakota Fanning sümpatiseerib mulle nii näitleja kui isiksusena kuid see tuli mulle küll üllatusena ja respect langes natukene. Ma ei tea kui hästi oleks ta tegelikult Kate'i rolli sobinud, kuid ma poleks uskunud, et ta sellise asja pärast rollist ära ütleb. Igatahes lõpp hea, kõik hea, Vassilieva sobis rolli nagu valatult.

Oli kurb film küll, kuid huvitava sisuga ja natukene teistsugune kui tavaline draama. Julgen soovitada, mulle meeldis.

No comments: