June 26, 2010

[1/1001] Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" ("The Silence of the Lambs")


Olen Doktor Lecteri filmide suur suur fänn. Viimane kord raamatukogus jäi mulle pihku novell, mille põhjal Voonakeste vaikimine (nendest kõige kõige parem film) on tehtud ja otsustasin selle läbi lugeda. Olen märganud, et tihti on raamat parem kui selle järgi tehtud film. Niisiis mõtlesin, et kui juba film oli super, siis arvatavasti on raamat veelgi parem, kuid see oli üpris samal tasemel. Filmis on välja jäetud väga vähe ja raamatut on hästi järgitud (isegi mõned repliigid on sõnasõnalt samad). Võibolla oli film isegi natu-natukene parem.. Igatahes kui ma peaks Voonakeste vaikimist soovitama, siis pigem filmi kujul.



Doktor Hannibal Lecter on endine kogenud psühhoterapeut, kes on nüüdseks mõrvade ja kannibalismi eest trellide taga. Liikvel on aga hoopis psühhopaat, Buffalo Bill, kes röövib noori naisi ja kelle nülitud laibad leitakse hiljem veekogudest. Noor FBI eriagent Clarice Starling saadetakse doktor Lecteri juurde, lootuses saada juhtnööre, mis viiks Buffalo Billi tabamiseni.


Minu lemmik sellest loost on doktor Lecter. Võibolla sellepärast, et Hopkins mängib selle tegelaskuju nii hästi välja. Raamatu puhul ma ei pannud eriti tähele, et Lecter minus mingisuguseid tundeid ärataks, küll aga filmi puhul. Ja loomulikult Buffalo Bill.. Müts maha Ted Levine'i ees, samuti meisterlik näitlejatöö. Mitte midagi üleliigset, täpselt paras kogus hullumeelsust.

Lõpus läks nüüd jutt rohkem filmi peale üle, kuid mulle meeldis tõesti film rohkem kui raamat. Novell polnud halb, ei, lihtsalt vaadates kandub kõik kuidagi võimsamalt üle. Natukene ebatavaline, vähemalt minu jaoks, et film on parem kui raamat. Üldjuhtudel olen pigem vastupidist märganud. Põnev lugemine oli ikkagi, mis siis, et teadsin lõppu ette.

No comments: