April 11, 2018

Pasha - mitte ainult pühadeks

Just sellisele järeldusele jõudsingi - pasha on ju nii hea asi, et selle söömist võib ka muul ajal harrastada. Enne ma üldse ei teadnudki, et tegemist niivõrd mahlase ja mõnusa maiusega on. Ikka oli kuskilt meeles, et kipub see kohupiim kuidagi kuiv ja maitsetu olema. Vale puha, leidsin hea retsepti ja raudselt teen seda sellel aastal veel. Mm, mandlid, sidrunikoor..

3 muna
2 dl suhkrut (või lihtsalt silma järgi natukene)
400-500 g kohupiima
2 dl vahukoort
100 g võid
1 sidruni koor ja mahl
mandleid, kuivatatud puuvilju

 Löö vahukoor kergelt vahtu. Sulata või. Klopi segi  munad ja suhkur, lisa kohupiim, sulavõi ja vahukoor. Kuumuta kastrulis u 5 minutit 70 kraadi juures. Kui pole toidutermomeetrit, siis jälgi lihtsalt, et segu keema ei läheks. Võta segu tulelt, lisa sidrunikoor, sidrunimahl ja hakitud pähklid jms lisandid. Jäta jahtuma. Voorderda sõel marliga, aseta anuma kohale. Kalla segu sõelale ja jäta üle öö nõrguma. Raskuseks võib pashale lisada taldriku. Järgmisel päeval kummuta pasha taldrikule ja kaunista. Mul lõppversioonist pilti pole, aga kasutasin konservvirsikuid ja mandleid.

April 2, 2018

Märts 2018

Garderoob kaltsukast või üldse mitte - ei
Üks peatükk itaalia keelt nädalas - ei
Üks orienteerumine kuus - jah
Lugemine - ei

 Sama kiirelt, kui Nicola siin pildil sidrunit riivib, jõudis kätte märtsi lõpp. See kuu oli nii pikk ja tundus, et ei saagi otsa.. Kui see viimane päev nädalavahetusel tuli, siis jäigi ta märkamata.

Aasta alguses üles loetud eesmärgid olid märtsis kindlasti vaeslapse osas. Ei olnud mul tuju lugeda ega korralikult itaalia keelt õppida, lihtsalt oli (perekondlikel põhjustel) raskem aeg ja sinna see motivatsioon kadus. Pigem lasin endal lihtsalt olla. See garderoobitäiendus pärispoest tähendab kahte puuvillast t-särki, sest neid lihtsalt pole mul enam. Vana teema, et leian kaltsukatest (aga ka muidu poodidest) palju ilusaid kleite, seelikuid, pükse, peaaegu aga mitte kunagi korralikke ja sümpaatseid pluuse või särke.

Märtsi alguses vaatasime Eesti Laulu finaali. See tundub ausalt nagu pool aastat tagasi toimunud sündmus, nii ammu oli ju see?! Igatahes ei meeldinud mulle eriti ükski laul, niisiis ei ole mul erilist arvamust võidulaulu kohta. Kellegi ju pidi valima ja ega see valik just üleliia suur olnud. Enda muusikavaramusse lisasin Frankie Animali aga Eurovisioonile nad minu arust ei sobiks.

Veel sai märtsis lausa kahel korral sushit süüa, vaatasime MET Opera "Semiramide" ülekannet CC Plazas, murdsime pead arvutitoa seina üle (korkplaat? šabloon?), orienteerusime Uues Maailmas (ja saime üllatavalt hea 4. koha 43'st osalejast), tegin esimest korda elus pashat, vihtusin kõvasti enne tantsuvõistlust trenni teha ja vaatasin sõbranna uue kodu üle.

March 23, 2018

Kuidagi olen jõudnud kirjutamisega sellesse punkti, et kõik, millest ma oleks suuteline kirjutama, on tegelikult suures plaanis ikkagi tühine loba. Samad teemad korduvad aastast aastasse - tuleks juba kevad kiiremini, küll on tore enda vanu postitusi lugeda, midagi pole selga panna, päike teeb tuju palju rõõmsamaks kui pilves ilm, korralikult välja puhkamiseks on mul kangesti vaja lihtsalt aega olemiseks.. Selliseid tähelepanekud ei ole üldse uudiseks ja nende korrutamine on lihtsalt igav. Täiskasvanud inimese rutiinses elus vist kahjuks ongi nii, et iga päev või lausa iga nädal nüüd küll miskit märkimisväärset ei juhtu. Reisiblogi meeldib mulle väga pidada, siis on pilte ja jutt jookseb paremini. Selles mõttes olen kah laisaks jäänud, et ma ei sunni end väga palju mõtlema/märkama ja niisama kulgemist on olnud sellel aastal palju.

Blogida mulle ikkagi meeldib ja olen väga tänulik, et mul on olemas selline koht, kust hiljem erinevaid sündmusi meenutada. Ühel päeval näiteks lugesin kolimise kohta. See polnud üldse ammu aega tagasi aga juba hakkab enda peas ähmaseks minema see, mis tunded mind ikkagi valdasid ja mida me täpsemalt tegime. Ja nii tore, et me sellest protsessid pilte tegime. See ühelt poolt nagu innustaks ikkagi rohkem kirjutama, just enda jaoks. Muutliku meelega ja kehva mäluga inimesele annab see palju juurde :)

Paar uut mõtet on ikkagi. Nimelt plaanin sellel aastal kevadkoristust - et ongi üks väga põhjalik koristamine ja puhastasime, aknad, põrandad, kõik. Et saaks kevadõhu ruumi! Kapid ka, mu kriitiline pilk leiaks kindlasti juba nüüd uuesti kraami, mida tegelikult vaja ei lähe. See on see, kui esimest korda Konmari'd tehes liialt leebe oled, mõne aja pärast jõuab ikkagi tõde kohal. Aga see ongi minuarust jätkusuutlik ja hea viis toimetamiseks. Konmari annab juhised, kuid lõpptulemuseni viib ikkagi enda sees käiv "klõps", mis ei pruugi kohe tulla.

Kuigi sügiseni on veel väga palju aega, siis mina juba natukene ootan. Siis tulevad meile külla Nicola ema ja mõned sugulased veel. Nii tore! Nad ei ole kunagi nii kaugel põhjas käinud + loomulikult tahame neile oma kodu näidata. Selle valmimisele on nad kõvasti kaasa elanud. Olenevalt sellest, kui kauaks nad tulevad, saab juba täpsema programmi kokku panna. Arvan, et teeme päevareisi Helsingisse just laevasõidu pärast, sest ka suurel reisilaeval sõit oleks neil esimeseks korraks.

Üks oluline asi veel: vaatasin filmi Call me by your name. Ma ei suuda sellest eraldi kirjutada, sest kõik, mis mul öelda oleks, kahvatuks filmi enda kõrval - lihtsalt pole minus nii palju kiidusõnu, kui see vääriks. Olen veel nädal hiljemgi selle muusika lummuses ja unistan pikast ja laisast suvest. Kuidas parima filmi Oscari sai hoopis Shape of Water, ma tõesti ei tea..

Umbes täpselt siin saab mu mõttelõng otsa. Alles on jäänud aktuaalsed teemad "lähenev juuksuriaeg" ja "kui ma ühel päeval vanaema olen, kus linnas ma elada võiksin?", sest just selle viimasega vaevasin ühel unetul ööl enda pead. Välja mõtlesin nii palju, et mitte Tallinnas, sest tegelikult tahaksin ma olla pooleldi maavanaema.

February 28, 2018

Veebruar 2018

Garderoob kaltsukast või üldse mitte - jah
Üks peatükk itaalia keelt nädalas - jah
Üks orienteerumine kuus - jah
Lugemine - ei
 
 Hakkan aga otsast pihta - riideid sellel kuul ei ostnud, küll aga sain kevadeks uued tennised. Sellega kõik ok. Itaalia keelega samamoodi kõik ok, üks peatükk nädalas viib paremini edasi, kui ebamäärane "peaks õppima". Rohkem rõhku võiks endiselt panna sõnavara paremale meeldejätmisele. Orienteerumisi tuli üks, algusega Löwenruh' pargist. Käisin sellel korral üksinda, sest Nicola oli natsa tõbine ja tema jaoks oli liiga külm. Ta ei uskunud, et minagi lähen aga näed, läksin. Lumi teeb jooksmise palju raskemaks, ma niigi ei armasta väga jooksmist. Lihtsalt orienteerumine on nii lahe, et selle nimel võin enda koibi kiiremini liigutada küll. Aga vat lugemisega on nii, et sellel kuul ei teinud seda üldse. Raamat ootab öökapil, kuid käima pole see mind tõmmanud.. Aega on olnud aga esimesed leheküljed on tundunud nii igavad, et lihtsalt pole tuju olnud. Ma veel vaatan, kas ma ikka üritan või viin tagasi ja võtan midagi muud.

Muid veebruarimuljeid: sõitsin fatbike rattaga ümber Rummu järve, käisime lausa kolmel sünnipäeval, minul käisid sõbrannad külas kahel korral ja paari teisega sain kohvikus kokku, lisaks oli meie juures (peaaegu, et täiesti blogijate) lauamänguõhtu, tegime vastlakukleid, chilli con carnet, käisin hambaarsti juures, vaatasime kinos dokumentaalfilmi Hiina kinnisvaraturust, loomulikult tähistasime EV100 tähtpäeva kelgumäel ja ostsime mitu korda Nõmme turu Vorstiabi poest suitsuvorsti. Ülelinna humoorikas teenindus ootab teid just nimelt seal, soovitan! Aa, ja veel käisime salsapeol, kuid kahjuks Nicolast ikka tantsulõvi ei tee, kuigi mulle väga väga meeldiks koos tantsimas käia. Praegu vaatan päevikut ja ei suuda ise ka uskuda, et veebruaris nii palju tegevust oli. Võibolla just tänu sellele on meeleolu üldiselt pigem hea, lõbusaid asju tuleb teha ja sõpradega kokku saada, siis ei saagi ju kurvastada!

February 22, 2018

Laske koju vol 10 - vannituba ja WC enne ja pärast

 Kui ma neid esimest kahte pilti vaatan, siis on täitsa naljakas, sest need on peaaegu üks ja sama :D Aga mis sa ikka ära teed, kui vannituba on nii väike, et mingi muu põrandaplaan ei tule kõne alla ja vanni tahtsin kindlasti alles jätta. See, et nüüd on WC ja vannituba eraldi, vist on normaalne asi. Oleks koos, siis saaks justkui ruumi juurde, samas kui on eraldi, siis ei sõltu nii palju teise inimese toimetustest. Maitse asi, minul selge eelistus jätkuvalt puudub.

Ka WC jäi põhimõtteliselt täiesti samasuguseks, kapis hoiame puhastusvahendeid, tööriisu jms majapidamiskraami. Lisandus käsidušš, kuna bidee jaoks kuskil meil ruumi poleks. Siin pildil on kõige paremini näha põrandaplaate ja need said küll täitsa õiged valitud ja on vist üheks mu lemmikasjaks vannitoa juures. Head puhastada, iga veepritse ei paista välja. Seinaplaatidega on küll nii, et tegelikult peaks peale iga pesemist lapiga plaadid puhtaks tõmbama, kui tahaks, et need veatult ilusad oleks, kui kellel meist selleks veel viitsimist peaks olema?
Kuna pesumasina koht on ideaalis vannitoas, siis pressisime selle sinna ära. Selle + siugtoru asukoht tähendab, et kapiruumist oleme ilma, kuid selle lahendasime korvidega. Mõtlesin, et äkki hakkavad pesu pesemise ajal seal peal hüppama, mis tähendab iga kord nende maha tõstmist, kuid uus masin on vähemalt praegu vaikne ja rappumist ei toimu. Käterättide jaoks plaanisime nagisid, ostsime need isegi ära, kuid praegu vaatame, et nende torude kasutamine rättide hoidjana ei ole halb mõte - rätid kuivad, toru nats varjatud.

Ja siin, siin on täies hiilguses see kraanikauss, mida sai otsitud tikutulega taga - lai aga mitte väga sügav, et mahuks täpselt sinna nurga taha ära ja ei võtaks meie niigi väiksest vannitoast veel rohkem ruumi ära. Kuju oleksin eelistanud kandilist, kuid õiged mõõdud olid olulisemad.

Sellega on mõneks ajaks kodupostitustel lõpp, sest alles on magamistuba (poolik), elutuba (veel poolikum) ja arvutituba (põhimõtteliselt valmis aga lihtsalt väga igav) ning nende näitamiseni nii pea ei jõua. Takistuseks on kardinate puudumine, seina värvimine, söögilaua restaureerimine, toolide otsimine, võibolla ka uue vaiba otsimine jne .. Nagu aasta alguses lootsin, siis hea õnne korral saavad need kõik lahendatud ikkagi selle aastanumbri sees.