November 27, 2014

24

Kui ma veel eelmisel aastal olin kahtleval seisukohal, siis sellel aastal olen täiesti kindel - jah, nüüd olen ma tõesti täiskasvanud. Selline, nagu ma praegu olen, ma olengi, päriselt. Nüüd on käes see "kui ma suureks saan". See ei olegi niivõrd hirmus, vaid pigem tõuge tegutsemiseks - kui mitte nüüd, siis millal? Sest nüüd ongi aeg teha kõike seda, mida sai lubatud teha siis, kui ma kord suur olen. Näiteks kui olin nii umbes 14-aastane, siis panin endale kindla eesmärgi olla ühe lapse ema, töötada kuskil toredas kohas ja elada oma kodus selleks ajaks, kui ma 25 olen. Mis tähendab, et maksimum kolme kuu pärast peaksin juba sedapsi olema ja ruttu pangalaenuga kodu sebima :) (nali)
Kui ma midagi oma elu jooksul õppinud olen, siis on see fakt, et väga harva lähevad asjad täpselt plaanide järgi. Kohe kindlasti ei kujutanud ma viis aastat tagasi oma praegust elu ette nii, nagu ta on. Niisiis ei ole kodu, laps ja karjäär garanteeritud ka järgmise viie aasta jooksul. Siit tarkusesõnad teistele: plaanide mittetäitumine ei pruugi alati halb olla, elu võib omasoodu minna hoopis üllatavamaid radu pidi ning tulemus "teistsugune" ei tähenda tingimata midagi halba.

 23-aastasena olin ma selline:

November 23, 2014

(magus)Friikartulid

Ema saatis mind poodi kartulite järele. Lahtiseid kartuleid ei olnud, alles olid vaid viimased nirud riismed. Kuid.. just selle tühimiku kõrval laiutasid allahinnatud maguskartulid. Mõeldud tehtud. Vaja läheb ühte suur bataati e. maguskartulit, oliiviõli ja kõikvõimalikke maitseaineid: sool, pipar, ürdid, kuivatatud küüslauk ja paprika jms. 200 kraadiga u pooleks tunniks ahju, vahepeal võiks segada ning lõpus panna grillirežiimile. Hea snäkk või lisand toidu kõrvale.

November 21, 2014

Kui lumevärv mu silmades on kustunud

 Ja täna tuligi esimene lumi maha. Just õigeks ajaks, et saaks kogu selle nädala tööstressi enda alla maha matta. Linnakumast roosakas taevas, tänavavalgustus, jõulutuled, peegeldused ja värske lumi said selle pildistamise märksõnadeks.

November 18, 2014

November 16, 2014

Argipäevakeeks

Järjekordne variant kõige tüüpilisemast küpsetisest, mida ma tavaliselt teen. Põhimõtteliselt selle retsepti kohandus, lisatud on šokolaad ja banaan. Ja see oli üks väärt otsus, jube hea tuli. Plaanin seda sama kooki tööle viia, kui sünnipäev tuleb.

100 g võid
2 muna
u 50 g suhkrut
150 g jahu
1 küpse banaan
200 g vanilje kohupiima
100 g tumedat šokolaadi
1 tl küpsetuspulbrit

Sulata või ja lase jahtuda. Tee šokolaad pisikesteks tükkideks. Tambi banaan puruks, klopi juurde munad ja suhkur. Teises kausis segu jahu küpsetuspulbriga. Lisa kordamooda jahu ja sulavõi banaanisegule. Kõige lõpus lisa kohupiim ja šokolaaditükid. Seekord panin taigna suurde vormi, võib panna ka muffinivormidesse, küpsetusaeg tuleb lühem aga jändamist rohkem. Minul läks ahjus u pool tundi 180 kraadi juures.