February 4, 2016

Portreefotograafia erikursus

Eile oli viimane kursuse tund, saime pidulikult tunnistused kätte ja analüüsisime tehtud töid. Langesin loomulikult sellesse lõksu, et ei vaadanud eriti pildistamise ajal mis seal tagataustal toimub ja alles hiljem avastasin, et kortsus riie maas vedeleb. Õnneks päästaks väike lõikamine. Igal juhul oli väga kasulik, eriti eilne osa - olime neljakesi samades oludes pilte teinud aga erineva tehnikaga ja silm on ju kah erinev, lisaks järeltöötlus. Võiks arvata, et tulemused on äravahetamiseni sarnased, kuid üldsegi mitte. Ja monitori kalibreerimine.. Minul ikka tegemata. Oma arvutis võib vaadata, et värvid on täitsa tiptop, kuid ei tea kunagi, kuidas sama pilt mõne muu kuvari pealt paista võib. Või mobiilist üldsegi. Samas tõsiasi on see, et isegi kui enda ekraan on ideaalselt korras, siis see on alles pool võitu. Eeldada, et kõigil on heledused-tumedused jms paigas, no seda ei saa. Aga pool võitu on parem kui kaks kehva ekraani, arvan ma. Kokkuvõtteks arvan, et stuudiopildistamine on täiesti eraldi kunst ning minu arvamus sellest tõusis paremuse suunas. Ma ei tea, kui tõenäoliselt ma sellega ise tegeleda sooviks, võibolla ühel päeval. Igatahes sai proovitud, valgust mõõdetud, katsetud erinevaid valgusskeeme ja veidi aimu kuidas millist tulemust saavutatakse.

February 2, 2016

Late Night Tales: Bonobo

Harva meeldib mulle tervet albumit kuulata, ikka jäävad rohkem mõjuma paar üksikut lugu. Late Night Tales on aga eriline selle poolest, et album koosneb erinevate artistide paladest, mis on üldsegi kolmanda muusiku äranägemise järgi albumiks moodustatud. See on nagu sari, uus album - uue artisti valitud palad. Leidsin sellise asja, kui uurisin, mida Bonobo viimasel ajal teinud on. Just seda tegigi paar aastat tagasi ja olen kuulanud tervet albumit nii hommikusel trollisõidul, pärastlõunasel metsarajal kui õhtupoolikul koduseinte vahel. Ma ei leidnud Youtube'ist tervet albumit, mida siia linkida, küll aga soovitan kindlasti kuulata just tervet albumit, seal on palju pärle! On nii klassikalist muusikat, jazzi, elektroonikat (ja ka eelmise aasta Intsikurmu festivalilt tuttav Hypnotic Brass Ensemble), kuid see on kõik jube hästi kokku sobitatud. Bonobo on geniaalne muusik ja see sama album ongi tõestuseks. Lingin siia mõned mulle eriti meeldinud lood.








January 31, 2016

Head aega, jaanuar!



Ongi esimene kuu uuest aastast läbi. Kui kellelgi on veel endale antud lubadused meeles, siis praegu oleks paras aeg teha esimene vahekokkuvõte. Minuga on praegu lood seal maal, et

trenn - jah
gluteenivaba - jah (... 95% ajast)
raamatud - jah (2 on läbi)
itaalia keel - ei veel
investeerimine - ei veel

Trennis käin hoolega ja üha kasvava rõõmuga. Reedel oli meil treeneri juures hiline jõulupidu ja saime seal üksteisega paremini tuttavaks. Endale mitteüllatuseks pidin taas nentima, et peolist minus ei ole. Kui kesköö paiku hakati mõtlema klubi poole liikumisele, hakkasin mina mõtlema uinumisele ning võtsin 00:30 taksoga suuna kodu poole. Ma ei tea, kuidas sellesse suhtuda - ühelt poolt hea, teiselt poolt olen end vahel seetõttu kuidagi kõrvalejäetuna tundnud. Ma lihtsalt ei suuda kaua üleval olla. Kui klubitamine hakkaks paar tundi varem, oleks kõik normull ja saaks mina ka vahel tantsida ja seltskonda kuuluda.

Lugemine inspireerib mind jälle ja nii hea on olnud arvuti asemel hoopis paberkandjal midagi lugeda. Läbi said Elizabeth Gilbert'i "Big Magic" ja James Wallman'i "Stuffocation". Esimene nendest jõudis minuni ühte blogi lugedes ja räägib loovusest ja loovalt elamisest. Mõned kohad kõnetasid mind hästi ja mõtlen, et peaksin need hariliku pliiatsiga alla joonima, et aegajalt endale üle korrata. Just juhtudel, kui peas keerlevad mõtted stiilis "mitte midagi ma ei oska ja kellele seda üldse vaja on". Ma ei mäleta, kuidas ma teise raamatu leidsin, kuid see on teema, mis mind väga huvitab. Asjad ja kuidas meil on neid liiga palju ning mis mõju see tegelikult avaldab. Raamatu mõte oli lõpuks üks - keskenduda rohkem elamustele kui asjadele.

Investeerimine - käisin oma esimesel teemakohasel seminaril (USA aktsiaturud) ning nädala pärast on koolitus algajatele. Sain kinnitust, et asjaga on võimalik end piisavalt kurssi viia ka ilma vastava finantshariduse taustata. Ootan põnevusega järgnevaid etappe.

Eile tegi Nicola naljaka lõunasöögi - lõhepasta tomati ja viinaga. "?!" oli ka minu reaktsioon, kui pannil lõhetükke viinaga marineerimas nägin. Retseptis oli nii ette nähtud ja loomulikult pidi selle asja järgi proovima. Võibolla oskavad gurmaanid meilegi selgitada, mis rolli viin seal mängib, sest maitsest vähemalt meie küll midagi aru ei saanud. Gluteenivabadele vihje: siiani kõige parem gluteenivaba pasta on olnud ICA firmalt, mida saab Rimist. Suurima pettumuse on valmistanud Schär'i gluteenivaba pasta (aga nende jahu on jällegi hea ja mõni aeg tagasi võrreldes teistega odav, 4 euri kilo. Viimane kord oli küll röögatu vahe ja sama jahu oli samas poes 5.19'ga müügis, aga mis sa häda korral teed. Jah, Prisma, sind on teolt tabatud..)

Muidu võtab endiselt ettevõtluskoolitus ja äriplaan suurema osa kas ajust või mõttemahust, kuid olen hakanud sellesse vabamalt suhtuma. Ei saa kõige pärast muretseda ja osalt meenutab see lõputöö kirjutamist. Mäletan hästi, et ma ei olnud sellega ise lõpuni rahul, kuid asjata. Tulemus oli piisavalt hea ja juba paari kuu pärast põhimõtteliselt unustatud teema. Niisiis teen oma asja nii, nagu kahurist tuleb ja kui vaja, eks siis juhendaja ütleb, kus midagi puudu on.

January 17, 2016

Pühapäev 12:30

 Mina loen
 Nicola peaks õppima
Aga tegelikult mõtleb pošeeritud munade peale

January 9, 2016

Omaette toimetan

Küll on hea, et ma eelmises postituses kõva häälega rohkem blogima ei lubanud hakata, muidu oleks praegu häbi :) Vaikus blogis tähendab endiselt seda, et käsil on palju ja korraga. Uue aasta esimene nädal oli vägagi kiire. Lausa nii kiire, et kolmapäeval ja neljapäeval olin kodust jutti ära 12 tundi ning kuigi see võib olla tavapäraseks praktikaks nii mõnelegi, siis mitte mulle.

Mida ma siis teen? Lõpuks viisid ponnistused mind sihile ning käin nüüd ettevõtluskoolitusel. Tegemist on intensiivkursusega, mis tähendab 3 korda nädalas 6-7 tunniseid päevi ning seda kokku kaks kuud. Kursuse lõpuks oleme oma teadmisi rakendanud äriplaani kirjutamisel. Sellega oleme algust teinud aga juba nüüd, et mitte kursuse viimasel päeval end tühja paberilehe eest avastada. Lisaks kursusele ja trennile läksin ka ühele fotokoolitusele, mis on korra nädalas ja kestab 3 tundi. Põnev, et hakkame seal stuudios pildistama - midagi, mida ma ei ole enne teinud. Igatahes nende kolme tegevusega võivadki teinekord tööpäevad kujuneda päris pikaks. Ja siis peaks ju veel toidupoodi jõudma ja süüa tegema ja sõpru nägema ja ...

Kuigi olen selliste päevade lõpuks tavaliselt päris väsinud (just vaimselt, süveneda esmalt näiteks raamatupidamisse 7 tundi ja seejärel veel 3 tundi fotoõppele võtab ikka läbi küll), siis ma ei kurda - olen ju ise endale selle kõik kaela tõmmanud :) Ja tegelen endale oluliste ja meeldivate asjadega või nende jaoks. On tore, et see praegu võimalik on ja soovin, et kuhu iganes mind lõpuks elu viib, ikka saan põhiosa oma energiast panna sellele, mis päriselt õnnelikuks teeb. Loomulikult peab selle nimel tööd tegema, kuid on ju äraütlemata suur erinevus, kas teha kõvasti tööd sellepärast, et meeldib, või sellepärast, et peab. Või osata näha "halvas" töös hoopis võimalust endas arendada külgi, mis praegu on veel nõrgad.

Näiteks telefonimüügitöö. Ma ei ole kindel, kas ma olen blogis sellest rääkinud. Umbes aasta tagasi ei oleks mind mitte miski vägi pannud kandideerima sellele ametile - tegelikult ükskõik millisele, kus peaks tegelema aktiivselt müügiga. Ma olen siiski võrdlemisi häbelik, mitte kõige parem small-talkija ja pelgan ükskõik millist konflikti, eriti kui seda peab lahendama võõra inimesega. Ühel hetkel aga mõtlesin, et kui ma omale tööd hakkan otsima, siis ma tõsiselt kaalun seda, takistavatest isikuomadustest hoolimata. Usun, et ma suudaks end nn sundolukorras piisavalt kätte võtta ja ajaga vaid paremaks saada. Niisiis näen mina võimalust arendada tööga, mis esmapilgul ei ole absoluutselt minu jaoks, endas üliolulist oskust - suhtlemisoskust! Hirmudele vastu hakkamises näen mina vaid kasu.

Üldiselt ma ei ole see, kes postituse lõppu küsimusi kirjutab ning ootab lugejatelt kaasamõtlemist (kuigi see on loomulikult alati teretulnud!), siis seekord küsin küll: kuidas suhtud müügitöösse telefoni teel? Kui oled sellega tegelenud, kas oli jube?

Ja muide! Kui teil on soovi aidata mind informatsiooni kogumisega ettevõtluskoolituse jaoks, siis olete oodatud täitma järgnevat küsimustikku SIIN. Seal on 10 küsimustikku fotograafi teenuse kasutamise kohta - kas ja miks ja kuidas. Aitäh, et avaldad arvamust!

Vot sellised mõtted ja tegevused on praegu minu elus aktuaalsed. Omaette toimetan.