January 9, 2017

Väga tavaline pühapäev

 10:00 Kesine hommikusöök kohukese, tee ja vitamiinidega. Meelega kesine, sest plaanisime kõhuruumi brunchiks säästa.
 11:00 Toimub iganädalane kibekiire koristamine. Reedel-laupäeval ei maksa meile külla tulla, sest just siis on kodu saavutanud mustuse tipphetke (tulge ikka, eks me siis lükkame kõige suuremad tolmurullid vaiba alla pühapäeva ootama).
 12:00 Aeg jalutada brunchi poole ja vaadata lapsi mäest alla liugu laskmas ning pidada plaani nädala pärast ka ise samal mäel liugu lasta.
 12:40 Kõige parem hommikusöök/lõunasöök - tatrajahust galetid muna, juustu ja peekoniga. Mmmm ja alati on peale seda kõht nii kaua täis. Nicola sõi kõrvitsasuppi kapsapirukaga. Meil ongi kaks põhikohta Nõmmel, kas sööme Kardemonis või Sõõrikukohvikus.
 13:10 Kalevis on allahindlus, saime odavat jõulušoksi.
 14:00 Soojendame konte. Must purutee, piparmünt, värske ingver, astelpajumarjad, sidrun.
 15:00 Vaatame Lost'i.
16:00 Nicola läks trenni, ma lugesin lennureisil läbivettinud Sensat.
 17:00 Kukkusin möllama, tegin müslit ja hummust.
 18:00 Möllasin edasi, lükkasin ahju juurikad. Ja varsti ka verivorstid
 19:00 Ootame sööki.
 20:00 Näos turbamask ja juustes kookosrasv, valmistun vanni minema.
 21:00 Järjekordne teepaus ja hakkame filmi vaatama.
22:00 Vaatasime itaalia filmi, Lo Chiamavano Jeeg Robot.

January 6, 2017

Among the seven hills of Rome

Meie jõulukingiks Nicola perelt olid rongipiletid Rooma. Muid plaane me selleks Itaalias käiguks ei teinudki, jõulud ikkagi, ehk siis postitust Bolognas veedetud aja kohta ei ole - hängisime sugulastega, palju süües, ilma äratuskellata magades, lugedes. Mina ka pooleldi haige olles, niisiis oligi hea, et meil üldiselt vaba kava oli, v.a. üks päev Roomas. Et mu haigus end just eelmisel õhtul pidi ilmutama, oli loomulikult karjuv ülekohus, sest mõte ärgata hommikul 5:45 ja rongile kiirustada oli seda jubedam. Õnneks saime autoga ja rongis andis selle 2,5 tunni jooksul veel magada kah. Üleval pildil on üks kohvik, kuhu me kohe Rooma jõudes maandusime, et püstijala (tundub olevat palju levinum komme, kui meil) hommikust süüa - loomulikult magusat.
Alustasime jalutuskäiku mööda ühte peatänavatest. Tõdesin, et tegemist on palju suurema ja turistidele suunatud linnaga, kui Bologna. Sai natukene nagu kinnitust see, et pealinn ei ole alati parim reisisihtkoht, kui vaatamisväärsused suurt ei huvita ja tahad rohkem seda kohalike päriselu näha.
Et riidepoes müüja olla, võib olla maksimaalselt 25-aastane. Mis saab aga siis, kui saad 26? Tööl vist sünnipäeva ei tähistata.
Päike oli soe, temperatuur kuskil veidi alla 10 kraadi. Minu rõõmuks olid tänavad rahvavaesemad, kui nad tavaliselt pidavat olema. Küllalt oli aga liikvel inimesi shoppamistänavatel, sest peale jõule on ju allahindlused. Käisime ka meie, sain endale uued sukapüksid Calzedoniast ja küünelakke Kikost.
Altare della Patria, ehk monument Vittorio Emanuele II'le (esimene Itaalia kuningas). Välja näeb kogu üllitis vana, kuid tegelikult on teiste omasuguste kõrval puhta nooruk, valmides alles 1925. aastal. Palju kriitikat on see saanud just kohalike käest, vihjates liigsele sarnasusele kirjutusmasina või pulmatordiga :) Üle-eelmisel pildil on puude tagant tervet ehitist paremini näha.
Vasakul Ulpia basiilika varemed. Paremal rahvas Altare della Patria trepil. Seal ja Colosseumi ümbruses oligi kõige enam igasuguse pahna müüjaid. Mõned maalisid või joonistasid ise midagi, ka spreivärvidega, teised toppisid sulle nina alla selfie-stick'e. Väga ebameeldiv, kui niigi on palju rahvast tuterdamas.
Kuna meie Rooma külastus oli vaid üks päev, siis Colosseumi me sisse ei läinud. Selleks on kõige parem piletid ette osta, kuna suuremast järjekorrast saab siis mööda minna. Põnev fakt: kuigi Colosseum on praegu vägagi hinnatud koht, siis keskajal ei olnud see seda üldse. Jah, ehitis on kannatanud maavärinate käes, kuid suurt kahju on teinud hoopis inimesed, kes Colosseumi kive ära tassisid, et neid uute majade ehitamisel kasutada.
Rooma Panteon, kõigi jumalate tempel
Oled preester, jälle pole midagi selga panna ja kohaliku kaubamaja keebivalik on kesine? Ole mureta, Barbiconi aitab hädast välja ja näitab, mis on uuel hooajal eriti IN.
Karbis tiramisù (ja ikka hääldan seda sõna rohkem tiramiisu)
Isiklikult võin öelda, et.. Rooma on mulle siiani Itaalia linnadest selle ühe päeva põhjal peaaegu, et kõige kesisema mulje jätnud. Mitte, et nüüd halva, aga eriliselt meeldejäävaid hetki oli kuidagi vähe, mille ma võibolla ajaks hoopis selle kaela, et ma päris terve polnud ja Nicola mind käe otsas ringi vedas, pea rohkem kuskil vati sees, padja taga. Ajaloohuvilistele on see loomulikult megahuvitav sihtkoht, Panteon meeldis mulle ka. Kes aga rohkem tšillimise peal väljas on ja ei hooli otseselt turistidele suunatud meelelahutusest, soovitaks pigem külastada (madalhooajal!) Veneetsiat ja selle saari, või kasvõi Bolognat. Või kõige parem variant: võtta kohe pikemalt aega ja külastada nii Roomat kui ka muid kohti!

January 3, 2017

Millega tahan aastal 2017. hakkama saada?

Tähelepanelik lugeja Maris küsis minult eelmise postituse all, kas ma jätkan kohusetundlikult uue aasta lubadustest kinnipidamist ka nüüd, samas vormis - igale kuule tagasi vaadates ja kirjutades, kas läks õnneks või ei. Jah, jätkan küll! See on minu jaoks palju motiveerivam ja huvitavam, kui korra jaanuari alguses midagi õhku paisata ning siis alles detsembri lõpus tõdeda kurba lüüasaamist või hoopis tähistada edu. Parem 12 väikest võitu/põrumist kui üks suur? :D

Miks ma aga alles nüüd seda postitust kirjutan, on sellepärast, et ma pole suutnud veel väga täpselt oma 2017. aasta lubadusi paika panna. Eriti just sellepärast, et mina plaanin nendest nämmutada päriselt ka terve aasta jutti. Nimelt - kas on mõtet lubada midagi sellist, mida ma niisamagi teen? Ja siis kirjutada näiteks "Jaa, tegin trenni" või "Ei, sest olin haige" - siililegi selge ju, et siis ei teinud? Eelmine aasta näitas, et olen tõesti suuteline kaks korda nädalas trennis käima. Kui ei käinud, oli selleks mõjuv põhjus. Trenniga plaanin jätkata täpselt samas vaimus, niisiis ei pea ma vajalikuks seda siin enam kajastada. Enamvähem sama on ka gluteenivaba toitumisega. Sellest kirjutamises pole lihtsalt enam palju uudsust minu jaoks - enamjaolt saia ei söö, vahel juhtub, nii lihtne ongi. Hoopis põnevam oleks võib-olla mõned gluteenivabad retseptid kirja panna.

Eelmisel aastal ma ei saanud hakkama itaalia keele õpiku lõpuni lahendamisega, olin selle koha pealt laisk. Mis siis ikka - proovin uuesti sellel aastal. Ka raamatuid lugesin soovitust vähem, niisiis jätan ka selle numbri samaks. 15 võiks aasta jooksul ikka jõuda läbi lugeda. Küll on aga üks eelmise aasta punkt, millega jätkan, kuid võib-olla natukene teises võtmes.

Investeerimine ja raha kogumine on see, mis köidab viimasel ajal üha rohkemate inimeste meeli. Väga hea põhjusega - kui praegu läheb hästi, siis võiks ju enda küljealust natukene kindlustada selleks ajaks, kui äkki enam nii hästi ei lähe. Vähemalt see on minu loogika. Kui eelmisel aastal lubasin soovitada oma esimese väärtpaberitehingu, siis sellel aastal soovin jätkata igakuist raha säästmist, millest osa läheb hädaolukorratagavaraks, osa III sambasse, indeksfondi või kuhugi mujale. Aga et asi oleks mõõdetav, panen siia kaks kindlat eesmärki kah: 30% vähemalt võiks olla see summa palgast, mis ei kulu kohe ära. Lisaks tahan järgmise aasta lõpuks olla mõne "pärisaktsia" omanik. Pärisaktsia on kindla ettevõtte oma, midagi Balti börsilt, mitte enam ainult fond. Vot see oleks ju lahe :)

Lisan oma lubadustele ühe uue asja, mida ei saa võib-olla nii väga lubaduseks pidada aga lihtsalt omamoodi projektiks. Kui mõni aega tagasi kirjutasin postituse "Kas peab koguaeg midagi tegema?", siis nüüd olen mõnda aega mõelnud uue postituse peale, mille pealkiri võiks olla "Kas peab koguaeg midagi ostma?". Nimelt on mul komme vaadata uue lõhnaõli järele juba siis, kui eelmised 3 veel poolikud on. Osta uusi riideid siis, kui tegelikult kapp vanadest pungil on. Osta mingeid käsitöötarvikuid ka siis, kui eelmised kasutamata on. Haarata poeletilt megahea sooduspakkumisega küünal, kuigi kodus on 48 tükki veel põletamata. Aga on seda siis vaja või? Seda nimekirja võiks ma jätkata pikalt. See 48 küünalt on küll õhust võetud number, aga 5 seepi on mul kodus küll. 5 seepi?! Tõsi, need on küll kõik aastate jooksul kingiks saadud (seep ju ei lähe halvaks.. vist?), kuid kasutada võiks neid ju ikkagi, mitte otsustada dušigeeli kasuks. Samamoodi koristasin nädalavahetusel köögikappi ja leidsin sealt selliseid asju, mida enam ei mäletanudki. Normaalne oleks kasutada neid asju, mis juba olemas on. Niisiis - iga kuu lõpul vaata, mida ja miks ostetud sai (välja jäävad praegu toit, hambapasta jms). Oste jälgida on mul kusjuures kerge ja mingit lisavaeva see minult ei nõua, kuna panen oma kulutusi niikuinii kirja. Nüüd tahaks lihtsalt rohkem analüüsida neid, vältida emotsioonioste ning innustada ennast kasutama lõpuni kodus olev enne, kui poodi uue järele lähen. Võib-olla tuleb mul selle teemaga seoses veel mõtteid, kuid esialgse sain meelelt ära.
Vana lõpuni kasutamisega enne uue ostmist alustasin juba enne jõule, kui tegime ise kaarte. Esimene instinkt oleks olnud kohe Zelluloosi paberipoe ukse taha kaapima minna, kuid tegelikult on mul sahtlis veel väga palju vana materjali.

Lubadused uueks aastaks:
Loen vähemalt 15 raamatut
Lahendan itaalia keele õpiku lõpuni
Panen iga kuu 30% palgast kõrvale
Jätkan investeerimisega, teen esimese pärisaktsia tehingu
Kasutan kodus asju lõpuni ja ostan vähem

P.S. See on 700's postitus siin blogis!

December 31, 2016

Peatse kohtumiseni, detsember!

 trenn - enamvähem
gluteenivaba - ei
raamatud - jah
itaalia keel - jah
investeerimine - vanaviisi

Aasta võtsin juba eelmise postitusega kokku, kuid tahan veel viimase kuu kokkuvõtte ka kirja panna. Mulle täitsa meeldib sellist tüüpi blogimine - et kui muidu isegi mõtted ei jookse või midagi väga huvitavat ei toimu, siis korra kuus saab siiski hetkeks tagasi vaadatud ja asjad kirja panna. Sellega jätkan kindlasti ka uuel aastal, kuid pealkirjades ma enam kuudega hüvasti ei jäta, sest minul oli küll raskusi 12 erineva fraasi väljamõtlemisega..

Trenni tegin palju kuu esimeses pooles. Valmistusime taas esinemiseks, kuid sellel korral ei olnud see enam nii pingeline. Kord oli juba tehtud ja nüüd teadsin näiteks väga hästi, et esinemisriiete alla on okei panna 3 kihti lisariideid, sest meie lühikest kava tantsides ei jõua mitte kuidagi soe hakata, nagu olin arvanud esimesel korral. Nii et läks paremini ja ma ei olnudki kontideni külmunud. Kogu šedöövrit käis vaatamas mu ema, mille üle on mul hea meel - sai tema kah linna kultuuriprogrammi kaema!

Jõulud olime sellel aastal Itaalias. See seletab näiteks seda, miks gluteenivaba sellel kuul eriti ei õnnestunud, miks jõudsin raamatuid lugeda ja miks itaalia keelega hästi läks. :) Väga palju sellest reisist rääkida pole, sest täpselt pool aega olin haige ja voodis siruli.. Ega meil erilisi plaane polnudki, rahulikud jõulud tema perega, palju magamist, söömist, lugemist. Ühe postituse ikkagi teen, sest käisime Roomas, mis oli minu jaoks esimene kord.

Veel sellel kuul toimunud asju: käisin Robotexil, tegime jõulukaarte ja piparkooke, pildistasin ühte jõuluseltskonda, tähistasime töökaaslastega pühi, tegin koolis mitu testi, uurisime kasvava huviga kinnisvaraportaali.

Klassikaline tagasivaade 2016. aastale

1) Kas 2016 oli hea aasta?
Ma ütleks, et lausa väga hea aasta! Sain palju targemaks ettevõtluses, investeerimises, raamatupidamises. Sai puhata ja tööd teha ja plaane teha ning siis aru saada, et väga kaugele ei maksa neid teha ja hea on lihtsalt teekonda nautida. Sain endale (taaskord) kodu lähedal töökoha, millele ma ei oska mitte midagi ette heita. Mõnus aasta. Kuigi aasta viimane kvartal on olnud väga toimekas, võib-olla natukene liigagi.

2) Aasta kõige meeldejäävam hetk:
Häid mälestusi on mitmeid aga kõige meeldejäävam HETK peab küll olema see öö veebruaris kui me Nicolaga kõhugripis olime ja päriselt väga hirmus oli.. Või äkki see hetk kui me valmistusime oma tantsugrupiga lavale minema ja väga väga külm oli.

3) Kõige ebameeldivam hetk:
See samune veebruariöö!

4) Kus ja kellega sa koos olid, kui 2016. aasta algas?
Nicolaga kodus peale tragikoomilist õhtusööki Peppersackis (ei tea kas olen sellest rohkem kirjutanud, kuid meid teenindanud ettekandja käitumine oli selline, et sellest hiljem restoranile teada andes neiu vallandada).

5) Kus ja kellega sa koos oled, kui 2016. aasta lõpeb?
Väga suure tõenäosusega oleme Nicolaga kahekesi, kodus. Mina jäin reisil haigeks ja tunnen end praegugi nõrgalt, nii et isegi välja õhtust sööma ma vist täna lihtsalt ei jaksa minna. Pigem näriks midagi head kodus diivanil :)

6) Kas pidasid sellele aastale antud lubadusi?
Peaaegu. Käisin 2 korda nädalas trennis (v.a. suvi), sooritasin esimese väärtpaberitehingu, toitusin enamjaolt gluteenivabalt. Ma ei lugenud 15 raamatut (vaid ainult 8) ja ma ei lahendanud oma itaalia keele õpikut lõpuni.

7) Kas said mõne uue sõbra?
Jah.

8) 2016. aasta lemmikkuu?
September

9) Mis riike sa külastasid?
Läti, Soome, Rootsi, Itaalia

10) Lemmikfilm aastast 2016?
Uskumatu, aga vist ei olegi.. Väga vähe filme vaatasin sellel aastal, võrreldes eelmistega.

11) Kas leidsid mõne uue hea artisti?
Islandi laulja Ásgeir

12) Millele kulutasid kõige enam raha?
No ikka söögile. Või hoopis TTÜ täiendkoolitusele?

13) Nimeta 5 asja, mida tegid enda elus esimest korda:
kirjutasin äriplaani
lõikasin juuksed poole lühemaks
avasin enda kodulehekülje
jäin peaaegu auto alla
kandsin sirge lõikega kleiti

14) Mis oli su selle aasta kõige suurem saavutus?
Võib-olla vähem muretsemine. Mul on selline tunne, et ma ei muretsenud sellel aastal nii palju, kui mul tavaliselt kombeks. Lõpuks saabus see aeg!

15) Aga selle aasta kõige suurem läbikukkumine?
Polnudki vist sellist asja.

16) Kõige parem ost aastal 2016:
Kindlasti uus voodi!

17) Mis sind kõige rohkem ärevile ajas?
Võib-olla midagi aasta esimesest poolest - ettevõtluskoolitus, tulevikule mõtlemine..

18) Kas oled võrreldes eelmise aastaga õnnelikum või kurvem?
Niimodi ma öelda ei oska, aga olen palju rahulikum - paljud asjad ei tee enam muret. Mis ei tähenda, et kõik siin ilmas, või minu elus, lahendatud oleks. Kindlasti pole aga sellest pole enam nii paju hullu, kui varem.

19) Kas on midagi, mida oleksid tahtnud rohkem teha?
See itaalia keel.. Kui praegu mõtlen tagasi, siis ikka häbiväärselt vähe pühendasin sellele aega.

20) Kas on midagi, mida oleksid tahtnud vähem teha?
Võib-olla oleks saanud veelgi vähem nisujahu süüa, vahel tuli seda ikka ette ka siis, kui polnud mõjuvat põhjust (puhkus välismaal näiteks, või jõulud). Samas mingi lõbu siin ilmas võib ju ka olla.

21) Kõige parem uus sari?
Arrested Development - minu jaoks uus ja päris naljakas.

22) Kui vanaks sa said ja kuidas su sünnipäev möödus?
Sain 26 ja sünnipäev möödus sedasi: hommikul ärkasin ja Nicola tõi hommikusööki. Selleks oli loomulikult mu lemmik, eks ikka (südamekujuline) muna ja peekon. Seejärel algas palavikuline viineripirukate küpsetamine võimalike külaliste tarbeks. Siis sõitsime surnuaiast ja vanaema juurest läbi ning maandusime tagasi kodus. Lõunaks sõime arvatavasti eelmise päeva toitu. Puhkasime. Mõned sõbrad sattusid mulle koju mind õnnitlema, kuid mingit pidu ma sellel aastal ei jaksanud teha. Õhtu tuli vaikne, sõime Nicolaga kahekesi Von Krahli Aias. Kesköö paiku läksin Sashale lennujaama vastu.

23) Milliseid riideid kandsid kõige rohkem?
Kas just kõige rohkem aga palju kandsin kleite ja seelikuid, seda just alates uue töökoha saamisest. Poleks talve, kannaks veelgi rohkem.

24) Laul, mis jääb sulle 2016. aastat meenutama?
Taaskord pole sellist laulu.

 Kõige hiljutisem pilt minust ehk siis 28.12.2016 haigena Rooma raudteejaamas teed joomas