May 22, 2015

Suvikõrvitsakeeks

 Mu viimase aja lemmikkook - suvikõrvitsakeeks! Algse retsepti sain Sashalt, kuid tuunisin seda paaril järgmisel korral ning nüüd on tulemus siin. Olen jõudnud seda kooki juba paljudele pakkuda ja kõigile on meeldinud, soovitan proovida! Praegu mõtlen, et järgmisel korral võiks täitsa huvitav olla kuivatatud aprikoositükke sisse panna, mm..

Vaja läheb:
200 g suvikõrvitsat (1 suvikõrvits, selle puhul pole täpne kogus nii oluline)
200 g jahu
50 g suhkrut, võib ka pruuni panna või üldse ära jätta või meega asendada
120 g sulatatud võid
1 muna
natukene soola
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
riivitud sidrunikoort
u 100 g rosinaid
 Esmalt pane rosinad vette likku ja lase neil seal veidi olla. Sulata või. Koori ja riivi suvikõrvits, lisa suhkur, sulavõi ja sidrunikoor. Teises kausis sega kuivained: jahu, sool, kaneel, küpsetuspulber. Lisa jahu aegamisi segades suvikõrvitsale. Viimasena lisa rosinad. Võita meelepärane vorm, kalla tainas ja silu ühtlaseks ning küpseta 200 kraadi juures umbes 25 min.

May 20, 2015

I myself am made entirely of flaws, stitched together with good intentions. - Augusten Burroughs

 Nädalavahetus oli mulle seekord peaaegu minipuhkuse eest - olin kodus lausa neli päeva! Neljapäev oli nimelt siin püha (Helatorstai) ja küsisin ka reede vabaks. Osalt loomulikult kavalusest endale pikem kodusviibimine nihverdada, kuid lisaks oli 15. mail ühes koolis infopäev, kuhu tahtsin uudistama minna. Nimelt olen vastu võtnud otsuse kahe kuu pärast tagasi Tallinna kolida. Mis sügisest täpsemalt juhtuma hakkab, kas koolitee või midagi muud, see on peagi juba vastuvõtukomisjoni kätes :) Kui aeg küps, kirjutan kõigest pikemalt, nagu ikka.

Oma nelja vaba päeva sisustasin suures osas kokkamisega! Mulle meeldib vägakodus süüa teha, kui selleks piisavalt aega on. Ühe retsepti juba panin siia, kaks tükki ootavad järge: suvikõrvitsakeeks ja üks imehea ja lihtne marinaad kanafileele.
Maximasse ma väga tihti ei satu, kuid nende lahtisest kommiletist võib nii mõndagi põnevat leida. Pildil esiplaanil minu lemmikud pähklikommid, nagu väike Snickers.
Proovisin midagi guacamole laadset teha, mul oli kolm üliküpset avokaadot kodus. Õiges variandis peaks minuteada käima sibul, tomat, küüslauk ja laimimahl, minul oli aga hoopis sidrunimahl ja paprika. Eks ta selline vaesemehe üllitis tuli aga sobis kanawrapile dipikastme asemel kenasti.
Ja mõelda vaid - isegi kaltsukasse oli mul aega jõuda! Koos sõbrannaga kaltsukas tuustida ja hiljem lõunatada ja muljetada.. vot see on hästi veedetud vaba aeg. Isegi siis, kui ma tavaliselt teise ringi poodides tihti keskenduda ei suuda, eriti just särkide ja pluusidega, kuigi mul just neid kõige enam napib.. Kõik lihtsalt tunduvad mulle puu peal eriti ära kulutatud ja oma aja ära elanud, et neid üksikuid pärle ei märkagi. Polegi üllatus, et koju tulin hoopis helesiniste liibuteksadega, mis mul niikuinii plaanis suveks osta oli ja ühe vahva kleidiga. Kokku 6 eurtsi. Kleit tundub mulle olevat kellegi käsitöö. Tagant seelikuosalt avastasin kodus küll väikese augu, kuid kavatsen pikkust natukene maha võtta ja auk peaks täpselt selle osa peale jääma, mis ära läheb. Tuleb lihtne ja lendlev igapäevakleit.

Uudis on veel see, et mul on nüüd rulluisud (samuti teise ringi kaup)! Seda nalja pole juba üle 10 aasta juhtunud. Nimelt oleme ujumise rulluisutamise vastu välja vahetanud ja eile oligi esimene kord. Läksime töökaaslastega kolmekesi Leppävaara staadionile, mille kõrval on hea asfaldi ja ühe tõusu ja langusega mõnus rada. Ja täitsa läbi võttis. Loomulikult olid kutid minust ringiga ees, ma ei tea, kuidas nad nii kiired on. Tegime tund aega jutti trenni ja tõmbas naha märjaks küll. Selline tunne oli, et järgmisel päeval on kindlasti kõik kohad haiged, kuid polnudki nii hull. Eile õhtul olin küll nagu väike vanainimene, haigete puusade ja nõrkade jalgadega :)

Ja vahepeal hakkasin uut sarja vaatama - Downton Abbey. Või noh, pole ta mingi uus sari, aga mulle on. The Good Wife'il oli äsja hooaja viimane osa ning otsisin mõnda head draamasarja sinna asemele.  Kuskilt oli meeles, et keegi ütles: Downton Abbey on nagu Gossip Girl, lihtsalt 100 aastat varem. Ideepoolest on mul pooleli Nip/Tuck ja enne seda oli veel 6 Feet Under kah, aga mõlema puhul vajus tuhin ära. Downton Abbey't olen nüüd vaadanud kaks osa ja see on nii-ii hea!! Juba ootan õhtut, et üks osa jälle vaadata :D

May 16, 2015

Kodujuustukotletid kartulipudruga

Minu blogis ei ole soolase toidu retsepte just väga tihti, sest mu kõige tüüpilisem lõuna- või õhtusöök on erinevad külmutatud juurviljad + tatar/riis/kuskuss + kui on, siis mingil kujul liha sinna kõrvale. Midagi enamat teen siis, kui on rohkem aega ja energiat köögis toimetada, nagu näiteks nüüd neljapäeval oli. Tulin koju juba kolmapäeva õhtul ja praegu naudin nelja vaba päeva Tallinnas - tõeline luksus! Retsepti leidsin SIIT ja tulid nii head, et jagan teiegagi.

Sellisest kogusest tuli minul 9 kotleti:
400 g hakkliha
200 g kodujuustu
1 muna
3 küüslauguküünt
1 sibul
sool ja pipar
tilli

Haki küüslauk ja sibul peeneks, sega hakkliha, kodujuustu, tilli ja munaga kokku, maitsesta soola ja pipraga. Esimest korda elus oli mul meeles kohe alguses õhukesed kummikindad kätte tõmmata, muidu jääb alati sõrmedele sibulalõhn juurde. Massi on nendega kah hea segada. Seejärel panin segu külmkappi ootama, see pidavat maitsele palju juurde andma. Samal ajal koorisin kartulid, panin keema. Kartulipudru jaoks mingeid imenippe ei kasutanud, vaid piim ja või. Kotletid vormisin pallideks ja lükkasin 200 kraadiga u 20-25 minuteks ahju. Väga maitsev tuli! Teine kord teen kohe rohkem :)

May 13, 2015

Kumb tuli enne - elu või nutitelefon?

Suvel soetasin endale elu esimese nutitelefoni. Olin seda edasi lükanud mitmetel põhjustel, põhilised nendest "sest vana mobiil ju töötab" ja "mul ei ole kõiki neid funktsioone tarvis". Aga näed, värvilised pildid ja kaamera ja internet tõmbasid mind siiski sinna auku. Kaamerat ja interneti ma kasutan siiski vähe niisiis on kõik nagu vanaviisi, lihtsalt võimalusi on vajadusel rohkem.

Minu nõudmised mobiilile: helistamine, kalender, kalkulaator, äratuskell. Värvilised pildid ja kaamera ja internet on boonus. Probleem tuleb aga siis, kui boonusfunktsioonid töötavad paremini, kui need kõige elementaarsemad.. Kuskil paar nädalat tagasi imestasin, et äratuskell heliseb 5 minutit hiljem?! Äratus on pandud õigeks ajaks, pole mingit edasilükkamist vajutatud, lihtsalt heliseb hiljem. Ja polnud ühekordne juhus, helises kord ka 15 minutit hiljem, 10 minutit hiljem.. Täiesti ära pole veel jäänud, kuid ilmselgelt ei suuda ma sellist süsteemi enam usaldada.

Üks hommik olin jube kaval, panin äratuse 6:00 ja 6:15. Et mis nüüd siis juhtub. Juhtus see, et 6:00 helises õigel ajal ja õigel ajal helises ka 6:15, kuid seda viimast oli võimatu kinni lülitada, heli tuli ikka edasi. Mitme hommiku jagu ette.. Lisaks sellele lööb päris tihti errorit ekraanile - Rakendus "kontaktid" on sulgunud. Mis tähendab seda, et helistada ei saa siin ja kohe ja nüüd, lihtsalt ei ava kontaktide loetelut. Aga just nimelt helistamiseks mul ju mobiil ongi?!?

Lugu lihtne - nüüd kasutan äratuseks vana mobiili. See on mul praegu kasutusel niikuinii, töö telefoninumbri jaoks. Võib juhtuda, et varsti peab seda ka helistamiseks kasutama. Edasine otsus sama lihtne - kui kord see nutitelefon enda elu ära elab, siis uut asemele ei tule. Samm tagasi lihtsuse poole. Võiks ju mõelda, et see on taandareng, kuid mina ei näe seda üldse nii. See on hoopis teadlikkuse areng, ei pea sättima oma tegemisi tehnikaseadmete järgi, ikka vastupidi, ja ei pea kõiki uuendusi alati vastu võtma. Kui miski teenib sind hästi, siis las ta ollagi nii :)

May 11, 2015

The voice that sings of a forgotten land


Ilmutasin ühe vana filmi ära, mis suvest saadik kaameras passis. Tegin teist korda selle vea, et viisin pildid peaaegu esimesse ettejuhtuvasse fotopoodi (fotoluks). Ma ei tea, mida nad täpselt selle filmiga seal teevad, aga tulemus on alati kuidagi natuke imelik.. Kui poleks mujal ilmutatud pilte kõrval, siis arvaks, et kaamera teebki niimodi. Ma ei oska ka täpselt seletada, mis see "niimodi" on (jube adekvaatne jutt, ma tean), aga kuidagi mööda. Vist lihtsalt väikselt skännitud pildid ja mu oma viga, et suuremaid ei küsinud, fookuses asjad pole üldse teravalt välja joonistunud. Minu suur lemmik, fotohaus, on kahjuks hiljuti kinni pandud, nende töös ei pettunud ma mitte kunagi. Aeg hakata uut kohta otsima.. Kui kellelgi on soovitusi, siis laske tulla! Igatahes, posu pilte Slovakkiast ja Helsingist, saateks nädalavahetusel avastatud lugu.

Filmi lemmikpilt on mu sõbrast tööpostil oma loomulikus olekus. Väga väga lootsin, et see pilt välja tuleks, kuigi algselt vaid filmi täiteks tehtud, ja õnneks tuligi.